Kriminaalmenetlus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandasin viiteid.
P ibid välja
1. rida:
'''Kriminaalmenetlus''' (ingl ''criminal procedure)'' on menetlus, mille käigus selgitatakse [[Kuritegu|kuriteo]] asjaolud.<ref>E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 12.</ref> Olulisel kohal on ka kuriteos kahtlustatava põhiõigusi tagav kohtlemine ja alusetu kahtlustuse välistamine.<ref>''IbidE. Kergandberg,'' M. Sillaots. lk 13.</ref>
 
Kriminaalmenetluse puhul saab eristada üldmenetlust ja mitmesuguseid erimenetlusi. Erimenetluste põhiliik on lihtmenetlused, mis jagunevad lühimenetlusteks, kokkuleppemenetlusteks, käskmenetlusteks ja kiirmenetlusteks.<ref>''IbidE.'' Kergandberg, M. Sillaots. lk 20.</ref>
 
== Põhiõigused kriminaalmenetluses ==
Kriminaalmenetluse põhiõiguste loetuelu on pikk ning olulisimad allikad on [[Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon]] koos selle protokollidega, [[Euroopa Liidu põhiõiguste harta]] ja [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseadus]].<ref>U. Lõhmus. Põhiõigused kriminaalmenetluses. Tallinn: Juura 2014, lk 21.</ref>
 
Üks kesksemaid kriminaalmenetlusega seotud õigusi on õigus õiglasele kohtumenetlusele, mis sisaldub Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 6. Õiglase kohtumenetluse all peetakse silmas nii menetluse eri aspekte, õigusi kui ka põhimõtteid. Õigus õiglasele kohtumenetlusele sisaldab kahte aspekti, millest esimene muudab õiguse kohaldatavaks nii haldus-, tsiviil- kui ka kriminaalmenetluses ning teine aspekt seisneb spetsiifilistes õigustes, mida tuleb tagada kriminaalkohtumenetluses.<ref>''IbidU. Lõhmus.,'' lk 36.</ref>
 
Oluline kriminaalkohtumenetluse põhimõte on [[süütuse presumptsioon]], mis osutab viisile, kuidas tuleb kohelda inimest, keda pole veel süüdi mõistetud.<ref>''IbidU. Lõhmus.'', lk 61.</ref> Süütuse presumptsiooni tunnustatakse kõikides olulistes rahvusvahelistes inimõiguse dokumentides ning seda sisaldab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 lg 1, mis sätestab, et inimest ei tohi kohelda kuriteos süüdi olevana enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.<ref>''IbidU. Lõhmus.'', lk 60.</ref> Süütuse presumptsioon hõlmab ka tõendamisreeglit.<ref>''IbidU. Lõhmus.'', lk 62.</ref> Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 lg 2 alusel ei ole keegi kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama.<ref>Eesti Vabariigi põhiseadus. – RT 1992, 26, 349.</ref>
 
== Kohtueelne menetlus ==
22. rida:
 
=== Kokkuleppemenetlus ===
Kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.<ref name=":1" /> Kokkuleppe läbirääkimiste põhiobjekt on kuriteo kvalifikatsioon, karistuse liik ja määr ning läbirääkimiste tulemina sõlmitakse seaduse nõuetele vastav kokkulepe.<ref>''IbidE.'' Kergandberg, M. Sillaots. lk 367.</ref>
 
=== Käskmenetlus ===
Käskmenetlus on kirjalik menetlus, mille korral süüdistatava ärakuulamist kohtus ei toimu.<ref>''IbidE.'' Kergandberg, M. Sillaots. lk 379.</ref> Kohus võib prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Kahtlustatav peab olema täisealine ja tegu peab olema teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged, ning prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust.<ref name=":1" />
 
=== Lühimenetlus ===