Ava peamenüü

Muudatused

{{Vaata|Kiievi suurvürst}}, ''[[pärimisjärglus]]''
 
Aastal [[968]] tungisid Kiievi-Vene väed eesotsas [[Svjatoslav I]]-ga [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria]] aladele, kuid kolm aastat hiljem alistas [[Johannes I (Bütsantsi keiser)|Johannes I Tzimiskes]] Svjatoslav I-e väed ja liitis Ida-Bulgaaria alad uuesti keisririigiga. [[Svjatoslav I]] surma (972) järel tekkis tema järglaste vahel võimuvõitlus, mille käigus [[Jaropolk I|Jaropolk Svjatoslavitš]], tappis venna Oleg Svjatoslavitši, kuid tapeti ise Vladimir Svjatoslavitši ([[Vladimir Püha]]) poolt.
 
Vladimir Suur tegi Kiievi-Vene riigi juhina sõjakäike [[Vjatka]]maale, leedulaste, [[radimitšid|radimitšite]] ja [[bolgarid|bolgarite]] maadele. Sõjakäiguga 981. aastal Tšerveni ja [[Przemyśl]]i, vallutas ta alad [[Poola kuningriik|Poola kuningriigilt]] ning liitis Kiievi-Vene riigiga. Kaitseks [[Must meri|Musta mere]] ääres asunud [[petšeneegid]]e vastu ehitas kaitserajatised.
 
Vladimir Suure, hiljem nimetatud Vladimir PühaPühaks, ajal toimus ka [[Konstantinoopol]]ist [[õigeusk|õigeusu]] vastuvõtmine (988). Bütsantsil olid Musta mere põhjakallasteni laienenud Kiievi-Venega vastuolulised suhted. [[Bütsantsi keiser]] [[Basileios II]] kasutas poliitiliste eesmärkide saavutamiseks oma eelkäijate taktikat – rahva [[ristimine|ristimist]] õigeusku. Kiievi-Vene ja Bütsantsi suhted paranesid oluliselt [[Vladimir Suur|suurvürst Vladimiri]] ja Basileios II õe Anna abiellumisel 988. aastal ning russide[[russid]]e ristiusku[[ristiusk]]u pööramisega.
{{Vaata|Bütsants#Suhted Kiievi-Venega}}
 
53 409

muudatust