Saksamaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 146.255.182.38 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Pikne. Märgis: Tühistamine |
PResümee puudub |
||
390. rida:
Pärast sõda sai Saarland Prantsuse [[protektoraat|protektoraadiks]] 1947–1956.
Saksamaa kaotas sõja tagajärjel hukkunutena miljoneid sõdureid ja tsiviilisikuid, kokku ligi 10 miljonit inimest. Lisaks territoriaalsed kaotused. Teistest riikidest oli Saksamaale pagenud või välja saadetud pea 15 miljonit sakslast. Sõjas said kahjustusi pea kõik suuremad Saksamaa linnad.
404. rida:
[[23. mai]]l [[1949]] kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja [[Saksamaa Liitvabariik]] (Bundesrepublik Deutschland, BDR; [[Lääne-Saksamaa]]) ja [[7. oktoober|7. oktoobril]] 1949 idapoolses [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] (''Deutsche Demokratische Republik'', DDR). Seda nimetatakse [[Saksamaa lõhenemine|Saksamaa lõhenemiseks]].
Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja [[Varssavi pakt]]i läänepoolseim riik. Vastupanukatsed, nagu tööliste ülestõus Ida-Berliinis [[17. juuni]]l [[1953]]<ref name="vKOtH" />, suruti maha. Paljud SDV kodanikud põgenesid läände. Seepärast otsustas SDV valitsus ehitada läbi Berliini müüri. [[Berliini müür
Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler [[Konrad Adenauer]] püüdis riiki Lääne-Euroopasse integreerida, arendades laialdast koostööd teiste maadega. [[1950]] jõustus [[Marshalli plaan]]i. Kui [[1969]] aastal valiti liidukantsleriks [[Willy Brandt]], algas Ida ja Lääne lähenemine, mis viis SDV diplomaatilise tunnustamiseni Lääne-Saksamaa poolt.
| |||