Berliini müür: erinevus redaktsioonide vahel

'''Berliini müür''' ([[saksa keel]]es ''die Berliner Mauer'') oli pärast [[II maailmasõda]] tükeldatud [[Saksamaa]] ajajärgul [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] ([[DDR]]) rajatud tihe riivistatud piirikindlustussüsteem, mis püsis üle 28 aasta, 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989. Piirikindlustussüsteem eraldas mitte ainult Berliini idaosa (DDR-i pealinn) Berliini lääneosast, vaid sulges kogu [[Lääne-Berliin]]i igasuguse suhtlemise ümbritseva [[Saksa DV]] maa-alaga (territooriumiga). Müür oli üks [[Külm sõda|külma sõja]] ja Saksamaa eraldamise kurikuulsamaid [[sümbol]]eid.

Müür kuulus Saksa DV piirikindlustusrajatiste Lääne-Berliini piiravasse vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir [[Lääne-Saksamaa]]ga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraati ja isetulistavaid relvi täis surmatoov [[perimeeter]]vöönd.

Berliini müüri mõtte käis välja [[Walter Ulbricht]] ning [[NSV Liit|NSV Liidu]] juht [[Nikita Hruštšov]] kiitis selle heaks. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sõdurid, piirivalve- ja politseiüksused, et takistada idasakslaste massilist põgenemist [[Läänemaailm|Läände]], mis tähendassealhulgas ka [[Ida-Berliin]]i erialaspetsialistide ja töötajate massilist [[emigratsioon]]iülejooksmist (ebaseaduslikku [[Idalahkumist) Lääne-Berliin]]istBerliini.

Ida-Saksamaa poolel valvas Berliini müüriks nimetatavat piiri valvas umbes 10 tuhat Ida-Saksamaa sõdurit, kasutades peitumiseksvarjumiseks 323 kaevikut, võijälgimiseks seistes302 vahipostilvalvetorni 165ja valvetornis,20 mis ümbritsesid linna[[punker|punkrit]]. MüürMüüri kogupikkus oli 13156,4 km, pikksellest ja112 neiskm paikadesbetoonplaatidest või tellistest sein, paikades kus betoonsein puudus, takistasid piiri ületamist [[okastraat]]aiad ja muud tõkked. Otseselt eraldas Ida- ja Lääne-Berliini 43,7 km pikkune müür.

Berliini müür soodustas kommunistliku [[propaganda]] läbikukkumist niihästi Ida-Saksamaal kui ka kogu [[kommunism|kommunismileeris]]. Müür oli külma sõja sümbol, mida sakslased ja kogu vaba maailm võttis kommunistliku türannia tähisena, eriti pärast tule avamist ülejooksikute pihta. Alles [[1980. aastad|1980. aastate]] lõpupoole, kui Nõukogude impeerium hakkas juba lagunemanäitama lagunemise märke, leevendatileevendasid Ida-SaksamaalSaksamaa võimud piirikeeldu.

LäbipääsLäbipääsu Berliini müürist avatiavasid Saksa DV võimud kõigile 9. novembril 1989.