Skeemiteraapia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Skeemiteraapia''', mille töötas välja [[Jeffrey E. Young]], on sekkumine isiksusehäirete ja krooniliste DSM I telje häirete raviks, kui patsient ei ole eelnevatest ravivormidest (näiteks kognitiiv-käitumuslikust teraapiast) kasu saanud või on esialgsesse seisundisse tagasi langenud. Skeemiteraapia on integratiivne psühhoteraapia <ref>Kellogg, Scott H; Young, Jeffrey E (2008). "Cognitive therapy". In Lebow, Jay L. Twenty-first century psychotherapies: contemporary approaches to theory and practice. Chichester, West Sussex; Hoboken, NJ: John Wiley & Sons. pp. 43–79. ISBN 9780471752233. OCLC 123332183 </ref>, kombineeridesmis kombineerib nii teooria kui ka tehnikad juba olemasolevatest, teraapiatest nagu kognitiiv-käitumuslikkäitumuslikust teraapiateraapiast, psühhodünaamilinepsühhodünaamilisest teraapiateraapiast, kiindumusteooriakiindumusteooriast ja geštaltteraapiageštaltteraapiast <ref name=":0">Young, Jeffrey E; Klosko, Janet S; Weishaar, Marjorie E (2003). Schema therapy: a practitioner's guide. New York: Guilford Press. ISBN 9781593853723. OCLC 51053419. </ref><ref name=":1">van Vreeswijk, Michiel; Broersen, Jenny; Nardort, Marjon, eds. (2012). The Wiley-Blackwell handbook of schema therapy: theory, research, and practice. Chichester, West Sussex; Hoboken, NJ: John Wiley & Sons. doi:10.1002/9781119962830. ISBN 9780470975619. OCLC 754105045 </ref>. Skeemiteraapia töötas välja [[Jeffrey E. Young]] ja seda kasutatakse isiksusehäirete ning krooniliste [[Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders|DSM]] I telje häirete raviks, kui eelnevad ravivormid, näiteks kognitiiv-käitumuslik teraapia, ei ole patsienti aidanud või on positiivsed ravitulemused osutunud üksnes ajutiseks.

Skeemiteraapias on neli põhilist teoreetilist mõistet: varajase päritoluga mittetoimivad skeemidskeem, toimetulekustiilidtoimetulekustiil, moodidmood ja baasilised emotsioonilisedemotsionaalsed vajadusedbaasvajadused<ref name=":0" />:

#'''Skeem''' – on kognitiivses psühholoogias organiseeritud mõtlemise ja käitumise muster. SedaKognitiivses psühholoogias võib seda kirjeldada kui mentaalset struktuuri inimese ideedest või süsteemi, kuidasinimese inimene tajubtajust ja organiseeribuue uutinfo informatsiooniorganiseerimisest. Skeemiteraapias viitavad varajase päritoluga ebatõhusad skeemid lapsepõlvest pärit olevateleja mittetoimivatelepatsienti skeemidele, mis on ennast kahjustavadkahjustavatele taju, emotsiooni janing füüsilist sensatsiooni sisaldavadsisaldavatele mustridmustritele<ref name=":0" /><ref name=":1" />. Tihti omistavadmoodustavad need skeemid kõikehõlmava uskumuse endast või maailmast. Näiteks inimene,hülgamise kesskeemist onjuhinduv omistanud „hülgamise skeemi“,inimene võib muutudaolla ülitundlikuksülitundlik info osas, mis näitab tema väärtustnegatiivse teistetagasiside jaokssuhtes, mis omakorda tekitab kurbust ja meeleheidet suhete loomiselsuhetes.

#'''Toimetulekustiil''' – on inimese käitumuslik vastuskasutatavale skeemile vastav käitumisviis. On kolm põhilist toimetulekustiili: (1) vältimine, –alistumine inimeneja püüabründamine vältidavõi situatsioone,liigne miskompenseerimine. võiksidVältimise temakorral skeemipüüab aktiveerida;inimene (2)hoiduda alistuminenegatiivset –skeemi inimenekäivitada eivõivatest püüasituatsioonidest. olemasolevatAlistumise skeemipuhul muutaeelistab jainimene olukorra muudabmuutmisele oma käitumist,käitumise justkuimuutmist. kardetudRündav tulemusvõi oleksliigselt vältimatu;kompenseeriv (3)inimene ründamine/liigneseab kompenseeriminekardetud –tulemusest inimene seabhoidumiseks endale ekstra kõrged ootused, et kardetud tulemus ei juhtuks. Need kolm mittetoimivatebatõhusat toimetulekustiili lõppkokkuvõttes tihti tugevdavad allolevaidsageli ennastkahjustavaid skeeme<ref name=":0" />. Näiteks „hülgamise skeemi“ korral püüab vältiva toimetulekustiiligatoimetulekustiili inimenejärgija vähendada läheduse tekkimise võimalust teisega, püüdeset kaitsta end kaitsta võimaliku hülgamise eest. Üksildustunne või suhte lõppemine kinnitab kergelt inimesel allolevattugevdab hülgamise skeemi. Alistuva toimetulekustiiliga inimene võib tolereeridasallida mitteõigustatudpõhjuseta kriitikat, kaitsmata ennast kaitsmata. Vasturündava/ või kompenseeriva stiiliga inimene võib ekstrahirmu paljupimestamiseks pingutadakohustada alloleva hirmu „pimestamiseks“, püüdesend olla üliinimene<ref name=":0" />.

#'''Mood''' – on meeleseisundidmeeleseisund, mis ühendab skeeme ja toimetulekuviise terviklikuks „olemisening viisiks“, mis võibkeskmisest sellelsagedamini inimeselkäivituvaks tihedaminiolemise aktiveerudaviisiks<ref name=":0" />. Näiteks „haavatavahaavatava lapse“lapse mood võib sisaldada „hülgamise“hülgamise, „kaitsmise“kaitsmise ja „mitteusaldamise“usaldamatuse skeeme janing alistumisealistuvat toimetulekuviisi.

#Kui inimese '''baasilisedEmotsionaalsed emotsionaalsed vajadusedbaasvajadused''' eion olenäiteks lapsepõlvesseotus, täidetudvastastikkus, siisretsiprooksus, arenevad välja toimetulekut mittesoodustavad skeemidkaasaminemine, toimetulekuviisid ja moodidiseseisvus<ref name=":0" />. BaasilisedVajakajäämised vajadusedemotsionaalsete onbaasvajaduste näiteks:täitmisel seotus,soodustavad vastastikkus,ebatõhusate retsiprooksustoimetulekuskeemide, voog/kaasaminemine,-viiside ja autonoomsusmoodide<ref name=":0" />. Näiteksväljaarenemist. lapselLaps, kelle lähedased tähenduslikud suhted on kannatada saanud tulenevalt vanemate surmast või lahutusest, võib arenedakasutusele väljavõtta „hülgamise“hülgamise skeemskeemi.

Skeemiteraapia eesmärk on aidataõpetada klientidelkliente täita enda baasilisioma emotsionaalseid vajadusi, õpetadesbaasvajadusi tedarahuldama: