Ava peamenüü

Muudatused

P
Maydellide vapp on kõnelev vapp. Sellel on kujutatud kolme kalaga äraspalki. On arvatud, et see on [[Maidla (Lüganuse)|Maidla küla]] läbinud [[Purtse jõgi|Purtse jõe]] sümboliks. Selles elanud kalad olid maidlad ehk [[rünt|ründid]] (''Gobio fluvitalis''). Vappi on peetud tõendiks suguvõsa eesti päritolu kohta. Vapideviisiks on ladinakeelne ''Fidem genusque servamus'', mis tähendab ''Me säilitame usu ja (saksa) päritolu''.<ref>Maydell, Baron Karl von. Das freiherrliche Geschlecht von Maydell. Helsingfors: Druckerei der finnischen Litteraturgeschellschaft, 1868, lk 38 [https://books.google.ee/books?id=UiJMAQAAIAAJ&printsec=frontcover#v=onepage&q&f=false].</ref>
 
==MaydellideMaydelli suguvõsa mõisavaldused==
*Eestimaa:
**[[Edise mõis|Edise]] (''Etz'') (1698−1755), [[Enivere mõis|Enivere]] (''Sternberg'') (1839−? pandi-, ?−1859 pärusvaldus), [[Haabneeme mõis|Haabneeme]] (''Habbinem'') (1874−1882), [[Harmi mõis|Harmi]] (''Neu-Harm'') (1883−1885), [[Hertu mõis|Hertu]] (''Hermet'') (1871−1882), [[Huuksi mõis|Huuksi]] (''Hukas'') (1789−1800 ja 1816−1824 pandi-, 1824−1826 pärusvaldus), [[Härgla mõis|Härgla]] (''Herküll'') (1516−u 1626), [[Illuste mõis|Illuste]] (''Illust'') (1871−1919), [[Jootme mõis|Jootme]] (''Jotma'') (1880−1919, fideikomiss), [[Jõgisoo mõis (Kullamaa)|Jõgisoo]] (''Jöggis'') (1899−1908), [[Karinõmme mõis|Karinõmme]] (''Karrinöm'') (1888−1914), [[Kavastu mõis (Haljala)|Kavastu]] (''Kawast'') (1834−1870), [[Kehra mõis|Kehra]] (''Kedder'') (1820−? pandi-, u 1820−1847 pärusvaldus), [[Keskküla mõis|Keskküla]] (''Kesküll'') (1788−1883), [[Kirimäe mõis|Kirimäe]] (''Kirrimäggi'') (1801−1809 pandi-, 1809−1906 pärusvaldus), [[Kiska mõis|Kiska]] (''Kiska'') (1845−1919), [[Kodila mõis|Kodila]] (''Koddil'') (kuni 1517), [[Konvere mõis|Konvere]] (''Konfer'') (1816−1821 pandi-, 1821−1906 pärusvaldus), [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]] (''Kuimetz'') (1819−1822, rendivaldus), [[Kunda mõis|Kunda]] (''Kunda'') (oli 1716), [[Kurevere mõis|Kurevere]] (''Kurrefer'') (1881−1919), [[Kuru mõis|Kuru]] (''Kurro'') (1771−1919, fideikomiss), [[Kädva mõis|Kädva]] (''Kedwa'') (1900−1919), [[Lehetu mõis|Lehetu]] (''Lehhet'') (1857−1899), [[Libumäe mõis|Libumäe]] (''Libbomäggi'') (1881−1919), [[Liivi mõis|Liivi]] (''Alt-Parmel'') (1793−1800, pandivaldus), [[Loobu mõis|Loobu]] (''Loop'') (u 1757−1790), [[Lubja mõis|Lubja]] (''Kalkofen'') (1874−1882), [[Maidla mõis (Hageri)|Maidla]] (''Wredenhagen'') (1586−1670), [[Maidla mõis (Juuru)|Maidla]] (''Maidel'') (1800−1808 pandi-, 1808−1919 pärusvaldus), [[Maidla mõis (Kullamaa)|Maidla]] (''Tockumbeck'') (1594−1801), [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla]] (''Wrangelstein'', tollal ''Maidel'') (u 1363−1499), [[Malla mõis|Malla]] (''Malla'') (1812 pandi-, 1812−1840 pärusvaldus), [[Massu mõis|Massu]] (''Massau'') (1613−enne 1649), [[Metsiku mõis|Metsiku]] (''Metzikus'') (u 1554−u 1589), [[Mõisamaa mõis (Simuna)|Mõisamaa]] (''Moisama'') (1800−1810 pandi-, 1810−1822 pärusvaldus), [[Nabala mõis|Nabala]] (''Nappel'') (1892−pärast 1913, rendivaldus), [[Nehatu mõis|Nehatu]] (''Nehhat'') (1871−1919), [[Norra mõis|Norra]] (''Kaltenborn'') (1917−1919), [[Nõmme mõis (Väike-Maarja)|Nõmme]] (''Nömme'') (1856−1863), [[Ohekatku mõis|Ohekatku]] (''Odenkat'') (XVI sajandi algus), [[Oidrema mõis|Oidrema]] (''Oidenorm'') (1888−1914), [[Paasvere mõis|Paasvere]] (''Pastfer'') (1834−1843 pandi-, 1843−1919 pärusvaldus; jäänukmõis a-st 1919), [[Paatsalu mõis|Paatsalu]] (''Patzal'') (1871−1919), [[Parila mõis|Parila]] (''Pargel'') (1781−1793), [[Patsu mõis|Patsu]] (''Patz'') (1793−1800, pandivaldus), [[Paunküla mõis|Paunküla]] (''Paunküll'') (oli 1567), [[Pikavere mõis|Pikavere]] (''Pickafer'') (XV sajand−1515), [[Pudivere mõis|Pudivere]] (''Poidifer'') (1842−1855, pandivaldus), [[Purila mõis|Purila]] (''Purgel'') (1900−1919), [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]] (''Kattentack'') (1771−1919, fideikomiss a-st 1839), [[Pärinurme mõis|Pärinurme]] (''Pernorm'') (XVI sajandil), [[Putkaste mõis (Martna)|Putkaste]] (''Putkas'') (1768−1816 ja 1842−1919 pärus-, 1840−1842 pandivaldus), [[Pühajõe mõis|Pühajõe]] (''Pühhajöggi'') (1848−1853), [[Pühatu mõis|Pühatu]] (''Pühhat'') (1818−1821 pandi-, 1821−1843 pärusvaldus), [[Rahula mõis|Rahula]] (''Rahhola'') (1783−1846), [[Rannamõisa mõis (Martna)|Rannamõisa]] (''Vogelsang'') (1873−1891), [[Russalu mõis|Russalu]] (''Russal'') (1887−1903), [[Räsna mõis|Räsna]] (''Resna'') (1880−1919, fideikomiss), [[Saulepi mõis|Saulepi]] (''Saulep'') (1816−1822, rendivaldus), [[Sompa mõis|Sompa]] (''Sompäh'') (enne 1641−1499), [[Sutlema mõis|Sutlema]] (''Sutlem'') (u 1469−XVII sajandi algus), [[Suure-Rõude mõis|Suure-Rõude]] (''Groß-Ruhde'') (1811−1820, pandivaldus), [[Sõtke mõis|Sõtke]] (''Sötküll'') (1802−1810 pandi-, 1810−1815 pärusvaldus), [[Tatruse mõis|Tatruse]] (''Tatters'') (kuni 1743, 1765−1772 ja 1782−1860), [[Teenuse mõis|Teenuse]] (''Stenhusen'') (1729−1919, fideikomiss; jäänukmõis 1919−1939), [[Turpla mõis|Turpla]] (''Turpel'') (1771−1919, fideikomiss), [[Ubasalu mõis|Ubasalu]] (''Neu-Parmel'') (1793−1800, pandivaldus), [[Udeva mõis|Udeva]] (''Uddewa'') (1917−1919; jäänukmõis 1919−1939), [[Uniküla mõis|Uniküla]] (''Unniküll'') (1842 pandi-, 1842−1902 pärusvaldus), [[Uudeküla mõis|Uudeküla]] (''Udenküll'') (1830−1839 pandi-, 1839−u 1917 pärusvaldus, fideikomiss), [[Valtu mõis|Valtu]] (''Waldau'', varem ''Kotz'') (1488−1558 ja 1871−1882), [[Vatla mõis|Vatla]] (''Wattel'') (1845−1919), [[Velise mõis|Velise]] (''Schloẞ Felks'') (1869−1919, fideikomiss a-st 1877), [[Viimsi mõis|Viimsi]] (''Wiems'') (1874−1882), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]] (''Klein-Lechtigall'') (1879−1881), [[Väike-Rõude mõis|Väike-Rõude]] (''Klein-Ruhde'') (1881−1919), [[Vääna mõis|Vääna]] (''Fähna'') (u 1726−1733)