Erinevus lehekülje "Eesti arhitektuur" redaktsioonide vahel

1918. aastal asutatud [[Tallinna Tehnikum]] oli algul välja kujunemata ning ebakindel staatus ei tekitanud kohalike arhitektuurihuviliste seas suurt tunglemist sinna. Peamiselt suunduti Kesk-Euroopa ülikoolidesse. 1920. aastal muutuv siinne Tehnikum riiklikuks õppeasutuseks, kus oli võimalik õppida tehnikuteks aga ka insenerideks ja arhitektideks. Ent koolil polnud oma ühist suurt hoonet ning vahendite nappus viis 1936. aastal kooli sulgemiseni. Kooli lõpetas kokku 33 tegevarhitekti ([[Robert Natus]], [[August Esop]], [[August Volberg]] jt.), ent oli ka neid hiljem aktiivseid arhitekte, kel jäi sealne haridus poolikuks ([[Edgar Velbri]], [[Arnold Väli]], [[Ilmar Laasi]] jt).
 
1921 asutasid 15 arhitekti [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Ühingu]] (EAÜ), mille esimeheks sai [[Eugen Habermann]]. Eesmärgiks seati ehitusseaduse parandamine, tellija teadlikkuse kasvatamine ja Eesti ühiskonnale arhitekti mõttekuse selgitamine; osaleti üleriigilistel näitusmessidel; kirjutati “Ehituskäsiraamat” (1932) ja “Eesti arhitektide almanak” (1934). 1925. aastal võeti vastu [[muinsuskaitseseadus]], mis hoidis senisest enam arhitektuuripärandit.
 
* [[Riigikoguhoone]] Toompea lossi õuel (1920–1922) [[Herbert Johanson]], [[Eugen Habermann]], (Eesti Vabariigi esimene riiklik ehitis, 1920ndate traditsionalism ja ekspressionism)
Anonüümne kasutaja