Eesti arhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Nõukogude Eesti aeg: kohe ülal on Maia Laul, link M. Laul |
|||
99. rida:
Funktsionalistlikke koolimaju ehitati 1930ndatel palju: [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium|Lenderi gümnaasium]] (Kreutzwaldi tn 25, Tallinn, arh [[Herbert Johanson]], 1933–35), Prantsuse lütseum (Hariduse tn 3, Tallinn, arh [[Herbert Johanson]], 1935–37), [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Westholmi gümnaasium]] (Kevade tn 8, Tallinn, arh [[Herbert Johanson]] ja [[Arthur Jürvetson]]), Tehnikum Tallinnas (Pärnu mnt 57, 1938–40, arh [[Alar Kotli]]), Riiklik Kolledž (Narva mnt 25, arh [[Alar Kotli]]) ning esimene paefunktsionalistlik maja oli Lasnamäe algkool (Majaka tn 2, Tallinn, arh [[Herbert Johanson]], 1932–36).
1930. aastail toimus ülemaailmne reaktsioon harjumatule ja eksootilisele "kastistiilile". Ks Eesti president [[Konstantin Päts]] hoidus oma poliitilise karjääri jooksul moodsa arhitektuuri soosimisest<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=[[Pekka Erelt]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|Pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|Aeg=[[26. juuli]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170}}</ref> Seega hakati hoonete esindulikkusele suurt rõhku pöörama just [[Konstantin Päts]]i ajal, tuginedes üldisematele arhitektuuri traditsioonidele. Sellise suuna kirjeldamiseks on arhitektuuriajaloolane [[Mart Kalm]] võtnud kasutusele termini "[[esindustraditsionalism]]", mis 1930ndate teisel poolel Eestis levis [[esindustraditsionalism]].
* [[EKA maja]] Vabaduse väljakul (linnavalitsuse hoone, 1929–1931) [[Robert Natus|R. Natus]]
| |||