James Mill: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
35. rida:
Põhjalikumalt tegeleb Mill psühholoogia-alaste küsimustega 1829. aastal ilmunud teoses "Analysis of the Phenomena of the Human Mind". Viimases on ta käsitlenud suurt osa tänapäevalgi aktuaalseid psühholoogia ja vaimufilosoofia probleeme, nagu näiteks aistinguid, mälu, keeleteooriaid ja uskumusi.
Psühholoogias on enim tähelepanu pälvinud tema assotsiatsioonikäsitlus. Ta jagab aistingutevahelised assotsiatsioonid kaheks: paralleelsed ning järgnevusele toetuvad. Esimesed esinevad ühel ja samal ajahetkel ilmnevate aistingute ning teised üksteisele ajas järgnevate vahel. Ideedevahelised assotsiatsioonid tulenevad nendest, mis eksisteerisid aistingute vahel. Mill sõnastab selle järgi Ideede Assotsiatsiooni Seaduse. Kui aistingute vahel eksisteerivad assotsiatsioonid paralleelselt (nt mälestus viiuli kujutisest ja selle helist), siis esinevad need nõnda ka ideede vahel. Kui aistingutevahelised assotsiatsioonid esinevad üksteisele järgnevalt, eksisteerivad need ka ideede vahel järgnevuses. Eelnev kutsub esile järgneva.
Thomas H. Leahey on kirjeldanud Milli assotsiatsiooniteooria tulemust järgnevalt: „[Assotsiatsiooni reeglid], kombineerituna utilitaristliku hedonismiga, viisid täielikult mehaanilise vaimukirjelduse tekkimiseni, kus idee järgneb ideele automaatselt, jätmata ruumi tahtlikule kontrollile. Mill väitis, et tahteakt on illusioon. /.../ Vaim ei juhi tähelepanu, tähelepanu
== Haridusteooria ==
|