James Mill: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Asendasin tõlkevasteid: parish (oli 'vald') - (on) kirikukihelkond, parish school (vallakool) - kohalik kirikukool, composition (komponeerimine) - kirjalik eneseväljendus, study for the ministry (teoloogiat õppima) - kirikuõpetajaks õppima, he was licensed to preach (sai jutlustaja diplomi) - sai kirikuõpetaja diplomi |
P Lisasin lõikudele viitemärgised. |
||
5. rida:
== Elulugu ==
James Mill sündis Šotimaal Forfarshire' krahvkonnas Logie-Perti kirikukihelkonnas asuvas Northwater Bridge'is [[kingsepp]] James Milne'i ja tema naise Isabel Fentoni esimese pojana. Sihikindel ema otsustas, et pere esimest pojast Jamesist peab tulema edukas mees. Seepärast vahetas ta nende šotipärase perekonnanime 'Milne' inglisepärasema 'Milli' vastu. Ema pani poja kohalikku kirikukooli ning tema ainsaks kohustuseks sai õppimine. Ema eraldas Jamesi teistest lastest, samuti ei pidanud ta tegema tavapäraseid talutöid ega aitama oma isa kingsepatöökojas.<ref name="Aa9AV" />
Juba enne seitsmeaastaseks saamist oli selge, et Mill on andekas nii kõnekunstis, aritmeetikas, kirjalikus eneseväljenduses kui ka ladina ja kreeka keeles.<ref name="Aa9AV" />
Kümneaastaselt saadeti ta Montrose'i Akadeemiasse, enne kooli lõppu tegi Mill otsuse minna ema ja kohaliku kirikuõpetaja veenmisel teoloogiat õppima. Sellise otsusega pälvis ta Sir John Stuarti abikaasa ja kohaliku heategevusorganisatsiooni juhi leedi Jane Stuarti tähelepanu, kes otsustas toetada Milli õpinguid ning pakkuda talle tööd oma neljateistaastase tütre Wilhelmina koduõpetajana. [[1790]]. aastal kolis Mill koos Stuartite perekonnaga Edinburghi ning asus õppima [[Edinburghi Ülikooli]].<ref name="Aa9AV" />
15. rida:
Pärast esimese kraadi saamist [[1874|1794]]. aastal hakkas Mill kirikuõpetajaks õppima. Neli aastat kestnud õpingute jooksul elatas ta ennast aadelkonna noorte koduõpetajana töötades. Viimane tõi kaasa probleeme. Kõrgklassi seltskonnas liikudes langes ta pidevalt sotsiaalse staatuse kohta tehtavate solvangute ohvriks. Ajapikku hakkas ta pärilikku aristokraatiat sügavalt vihkama.<ref name="NxVZe" />
[[1878|1798]]. aastal lõpetas Mill ülikooli kirikuõpetaja diplomiga, kuid tema usk jumalasse oli hakanud hääbuma. Nähes, et Šotimaal pole tal erilist perspektiivi, läks ta [[1802]]. aastal Londonisse ning süvenes kirjatöösse. Aastatel 1803–1806 oli ta ajakirja ''Literary Journal'' toimetaja. Aastatel 1806–1818 kirjutas ta erinevatele ajakirjadele, mille hulgas olid nt ''the Anti-Jacobin Review'', ''the British Review'', ''Electric Review'' ning ''Edinburgh Review.'' Viimatinimetatus ilmus tema esimene tuntuks saanud artikkel "Money and Exchange". Aastal [[1818]] avaldati James Milli "History of British India" (London, 1818–1819), mis koosnes kolmest osast ning mida ta oli kirjutanud kokku ligi 12 aastat. Teos sai suure edu osaliseks.<ref name="NxVZe" />
[[1805]]. aastal abiellus Mill [[Harriet Burrow]]ga ning aasta pärast sündis neil esimene poeg, [[John Stuart Mill]], kellest sai tuntud filosoof.<ref name="NxVZe" />
== Koostöö Jeremy Benthamiga ==
25. rida:
Bentham kui [[utilitarism]]i looja uskus, et inimese tegevust juhivad kaks (instinktiivset) eesmärki. Nendeks on õnnetunde maksimeerimine ning valu minimeerimine. Seda nii üksikindiviidi kui ühiskonna tasandil. Poliitika ning õigussüsteemi eesmärgiks on anda võimalikult suur õnnetunne võimalikult suurele hulgale inimestele. Mill nõustus Benthami teooriaga osaliselt, ta ei pooldanud puhast hedonismi, samuti paigutas ta õnnetunde hierarhias intellektuaalsed naudingud kõrgemale tasandile kui meelelised naudingud.<ref name="NxVZe" />
Erinevatest seisukohtadest hoolimata aitas Mill Benthami plaane täiustada ja vastuvõetavamaks muuta. Näiteks andis Mill Benthami loodud aristokraatlikule, n-ö ülalt alla arendatavale reformiplaanile demokraatlikuma ning seeläbi ka populaarsema suuna. Milli järgi teab iga inimene ise kõige paremini, mis teda õnnelikuks teeb. See aga tähendab, et igaüks töötab võimalusel eelkõige enda huvides. Mill leidis, et valitsuse eesmärgiks peab üldjoontes olema ühiskonnaliikmete kohustuste reguleerimine. Valitsus peab tagama, et osad ühiskonnaliikmed ei saaks õnnelikuks üksnes teiste raske töö arvelt.<ref name="NxVZe" />
Milli ja Benthami koostöö oli viljakas ning nii mõnedki nende ettepanekud lisati [[1832]]. aastal vastu võetud seadusele ([[''Reform Act 1832'']]), millega muudeti senist Briti valimiskorraldust.<ref name="NxVZe" />
| |||