Vald: erinevus redaktsioonide vahel

[[1856]]. aasta "[[Walla kogukonna seadus]]e" ja [[1866]]. aasta vallareformiga allutati vallad [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] ametivõimudele, talupojad said ise endale vallavalitsuse (volikogu) valida. Vallaametnike hulka kuulus ka [[vallatalitaja]], kes teostas vallaelanike registreerimist (sisse- ja väljakolimist). Tollased vallad hõlmasid vaid [[talumaa|talumaid]], [[mõisamaa]]dele need ei laienenud. Valimised olid kuni [[1917]]. aastani siiski ebaühtlased: peremehed valisid kaks, [[maatamehed]] ühe kolmandiku volikogust. Peale [[Veebruarirevolutsioon]]i muutusid valimised aga demokraatlikeks, valitud kogu hakati kutsuma nõukoguks, mis nimetati uuesti volikogudeks aastal [[1926]]. 1917. aastal liideti valdadega ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud.

Vald sai olulisimaks haldusüksuseks Eestis seoses [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] asutamisega [[1918]]. aastal. Varem olid peamiseks haldusüksuseks sajandite vältel välja kujunenud [[kihelkond|kihelkonnad]]. Sel ajastul liideti valdadega ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud.

Eesti Vabariigi ajal 1920.–1930. aastatel, osaliselt juba varemgi, vähendati valdade arvu tunduvalt, et suurendada nende elujõulisust ja efektiivsust, kuid enne reformi oli neid ikkagi 365 valda. 1. aprillil 1939 kaotati senised vallad senistes piirides ja asutati nende asemele [[Eestis 1939 moodustatud valdade loend|248 uut valda]], väga paljud ka uute nimedega ([[1939. aasta vallareform]]). Vallad eksisteerisid Eestis [[1950]]. aasta haldusreforminihaldusreform]]ini, mil senine halduskorraldus asendati [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] halduskorraldusega, [[1945]]. aastal loodud [[külanõukogu]]d jäid alles kui uue halduskorralduse osad.