Utria dessant: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Süstematiseeritud, keeleliselt pisut korrigeeritud ja teksti kordused kustutatud. |
||
27. rida:
Dessantoperatsiooni juhtis kapten [[Johan Pitka]], dessantrühmi juhtisid major [[Martin Ekström]], staabikapten [[Karl Aleksander Paulus]] ja kapten [[Anto Nestori Eskola]].
==Vastaspoolte jõud==
===Eesti väed===
*Eesti Dessantpataljon [[staabikapten]] ([[alamkapten]]) [[Karl Aleksander Paulus]]e juhtimisel (kokku kuni 400 meest)
**1. [[rood]] (100 meest) [[leitnant]] [[Karl Tulmin]]i juhtimisel
59. rida ⟶ 42. rida:
**4. kompanii (umbes 200 meest) lipnik [[Bror Dahlgrén]]i juhtimisel
**Luuresalk [[rittmeister]] [[Erkki Varmavuori]] juhtimisel
===Dessandist osalenud Eesti laevad===
[[Pilt:Lennuk1919-1933.jpg|pisi|Miiniristleja Lennuk]]
[[Pilt:Lembit1918-1927.jpg|thumb|[[Lembit (suurtükipaat)|Suurtükilaev Lembit]]]]
Utria dessandist võttis osa 9 laeva, millele mahutati 1000 dessantväelast:
*[[miiniristleja]] "[[Lennuk (miiniristleja)|Lennuk]]",
*[[suurtükipaat]] "[[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]]",
*[[miinitraaler]] "[[Kalev (miinitraaler)|Kalev]]",
*[[miinitraaler]] "[[Olev (miinitraaler)|Olev]]",
*[[vahilaev]] "[[Laene]]",
*[[meremärkide panija]] "[[Lood (laev)|Lood]]",
*[[vedurlaev]] "[[Reval (laev)|Reval]]",
*[[tulelaev]] "[[Sarõtšev]]",
*vedurlaev "[[Wrangel (laev)|Wrangel]]".
===Punaarmee väed===
*[[86. kütipolk]] (umbes 500 meest, 10 raskekuulipildujat) – rannikukaitses [[Pimestiku]]st [[Meriküla]]ni
*7. Petrogradi kütipolk (umbes 820 meest) – [[Narva]]s, läks osaliselt dessandi vastu rindele 18. jaanuaril
*50. polgu üks pataljon (200 meest) – [[Narva-Jõesuu]] ümbruses
*[[Eesti kütiväed|53. Viljandi kütipolgu 1. pataljon]]
*Mereväelaste koondsalk (umbes 200 meest)
*47. kütipolgu osad (150 meest)
*Ratsaväe [[eskadron]] (umbes 50 mõõka)
75. rida ⟶ 68. rida:
*kuni 10 [[suurtükk]]i koos soomusrongidega
Piirkonnas
==Dessandi
Utria dessandiks valmistumine algas [[12. jaanuar]]il 1919, kui kapten Pitkale anti vastav ülesanne.
[[13. jaanuar]]il 1919 käis "Lennuk" [[Narva jõgi|Narva jõe]] suudmes luurel, kus püüdis lõksu [[vedurlaev]] "Narova" ja tõi selle koos 6 mehega kaasa. Nende meeste käest saadi andmeid [[Riigiküla]] [[suurtükipatarei]], Narva-Jõesuus oleva 50. jalaväepolgu ja kuulipildurite rühma kohta ning Narvas olevate 46. eesti punaste polgu ja teiste väeosade kohta.
[[14. jaanuar]]il asuti Tallinnas kiiruga dessanti komplekteerima. Dessandiks koguti 1000 võitlejat (600 soomlast ja 400 eestlast), kellele lisandus rühm mereväelasi kuulipildujatega. Kaks laeva oli jäetud Kunda sadamasse soome vabatahtlike pataljoni peale võtma.
=== Raadiogramme ===
''Pitkale. Tallinn kell 4 p.l. 12.1.19 Rakvere on meie käes. Oleks väga tarvilik dessant [[Purtse]] [[Purtse jõgi|jõe]] suhu, et kõik vaenlase suurtükid ära võtta. Laidoner''
''Laidonerile. Kunda kell 5.30 p.l. 12.1.19. Purtse juures dessanti teha ei saa, homme hommikul pommitab "[[Lennuk (miiniristleja)|Lennuk]]" [[Narva]]t, [[Narva-Jõesuu|Hungerburg]]i, [[Vaivara]]t, ja [[Jõhvi]]t ja "[[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]]" [[Aseri]]t, [[Purtse]]t, [[Püssi]]t. Kui miinid siin, sõidab "Lennuk" [[Kroonlinn]]a alla miinisid panema. Pitka''
''Pitkale. Tallinn kell 8.50 p.l. 12.1.19. Kui saab Purtset ja Hungerburgi korraga pommitada, seda parem. Igatahes Purtse ümbrust on tarvis pommitada, et Rakverest taganevat venelast tabada. Neljas [[polk]] on [[Andja mõis|Addinali mõisas]] [[Kunda]] raudtee juures. Laidoner''
==Operatsiooni käik==
[[Pilt:Utria1 Kotsenevi loss1.jpg|pisi|Siin maabusid dessandi esimesed 200 meest 17. jaanuaril 1919.]]
[[Pilt:Utria kalarand.JPG|pisi|Siia Utria kalaranda maandus dessandi põhiosa 18. jaanuari öösel.]]
=== Laevastiku kogunemine Narva alla ===
[[16. jaanuar]]il sõitis "Lennuk" teist korda [[Kroonlinn]]a laevateele miinitõkkeid panema ja peale seda pidi kohtuma teiste laevadega Narva lahes. Samal päeval väljusid Tallinnast ka teised dessantlaevad ja koondusid õhtuks [[Kunda laht]]e. [[17. jaanuar]]il [[1919]] kell 3 hommikul väljus dessantlaevastik Kunda lahest. Kuna oli infot, et venelaste [[jäämurdja]] "[[Ogon]]", mis oli kohandatud [[meremiin]]ide veeskamiseks, oli käinud Narva jõe suudmes ja et Riigikülas asuvad suurtükipatareid, ei saanud dessanti jõesuudmes maale saata.
=== Dessandi maalesaatmine ===
Kapten Pitka valis dessandi maabumise kohaks mereranna [[Udria|Utria]] külas [[Kotšnevi loss]]i juures ([[Utria oja]] suudmes). Dessant oli plaanitud maale saata lossi ujumissillal ja selle ümbruses. Kell 11 jõudsid laevad lähtepositsioonile. Rannal liikus venelaste ratsasalk, mis laevade suurtükitulega laiali aeti, kuid kohe avasid laevade pihta tule Riigiküla patarei ja Korfi ([[Auvere raudteejaam|Auvere]]) jaamas olev soomusrong. Dessantlaevad viidi tulepiirkonnast välja ning "Lennuk" ja "Lembitu" astusid vastasega tulevahetusse, sundides ta vaikima.
17. jaanuaril pärast kella 12 alustati dessandi maalesaatmist. Maale jõudis umbes 200 meest koos varustusega, kuid siis tõusis tuul, "Lembitu" kaks paati purunesid kaldakividel ja nendes olevad mehed said märjaks. Kapten Pitka peatas kell 18.40 dessandi maalesaatmise.
88. rida ⟶ 96. rida:
Esimeses laines saadi maale soomlaste 4. kompanii lipnik Bror Dahlgréni juhtimisel ja luuresalk [[rittmeister]] Erkki Varmavuore juhtimisel ning Narva koolipoiste rühm (Narva Kaitseliidu salgast). Dessant tungis viivitamatult edasi Utria külakeskuse suunas, võttes selle pärast väikest lahingut oma valdusse. Vaenlane taganes külast 4 surnut maha jättes. Valvetõkked paigutati külla sisenevatele teedele ning tungiti edasi [[Laagna]] ja [[Meriküla]] suunas.
Kohalike koolipoiste (Narva Kaitseliidu salk) käest, kes osalesid dessandis, saadi teada, et Utria kalarannas saab ka tuulise merega maabuda, kuna seal ei teki murdlainet. Kell 23, kui tuul oli veidi vaibunud, alustatigi uuesti dessandi maalesaatmist Utria kalarannas.
Ülejäänud dessandi maalesaatmise ajal panid Paulus ja Ekström laevas lõplikult paika Pitkaga arutatud rünnakusuunad. Soome 2. kompaniil kästi jätkata kella 8 edasitungi üle Narva-Jõesuu [[Riigiküla]] suunas, kus see pidi ühinema 1. kompaniiga ja siis edasi Narva tungima. 3. kompanii saadeti Laagnale 4. kompaniid välja vahetama. 4. kompanii koos luurerühma ja venelaste rühmaga pidi liikuma mööda [[Tallinn–Narva maantee]]d Narva suunas. Dessantpataljon pidi liikuma Laagna peale. Narva kaitseliidu mehed olid jagatud eri rünnakrühmade vahel teejuhtideks. Tagala ja Utria küla kaitseks jäeti dessantpataljoni 2. rood.
=== Edu arendamine ===
Pärast dessandi maalesaatmist [[18. jaanuar]]i hommikul kell 10.30 suundusid "Lembit" ja "Lennuk" Narva jõe suudmesse, kus pommitati linna ja selle ümbrust. Umbes kell 11.30 heisati Hungerburgis (Narva-Jõesuus) valged lipud. Laevadele tuli vastu lootsipaat ja "Lembit" sõitis jõesuhu, kus asus oma 120 mm suurtükiga Narvat pommitama. "Lennuk" lahkus Narva jõe suudmest Utria alla dessanti oma tulega toetama.
100. rida ⟶ 108. rida:
Staabikapten Pauluse teade Pitkale: ''Vaenlane asub Laagna mõisa vastas metsas, raudtee ümber. Vangide teadete järel on seal 2 polku, 2 soomusrongi ja salk ratsaväge. Andke sinna kõvasti tuld. Kaks pealetungi oleme tagasi löönud, kolmandat ootame. Seisukord tõsine, kuid mitte väljapääsmata. Igatahes meie mõisast ei tagane. Kaotasin kolm head ohvitseri, üks nendest surnud, umbes 10 sõdurit haavatud ja surnud. Soomlaste kaotused kaunis suured.''<ref>[[Johan Pitka]] "Minu mälestused suure ilmasõja algusest Eesti vabadussõja lõpuni" [[Tallinna Eesti Kirjastuse Ühisuse kirjastus]] lk 114</ref>. "Lennuk" pommitas Korfi raudteejaama ([[Auvere raudteejaam]]), Laagna mõisa ees olevat metsa ja maanteed.
===Narva
{{vaata|Narva lahing (1919)}}
109. rida ⟶ 117. rida:
Laagna suunalt tungisid Narva suunas Soome pataljoni luurekomando rittmeister Erkki Varmavuore juhtimisel, 4. kompanii lipnik [[Bror Dahlgrén]]i juhtimisel, Narva Kaitseliidu rühma teejuhid ja Vene valgete Põhjakorpuse 1. Tallinna vene ohvitseride partisanisalk. Ründavad dessantväelased pidasid ägeda lahingu [[Peeterristi]]l punamadrustega, kes sealt välja suruti. [[Olgina mõis]]as osutasid punaväed uuesti vastupanu, kuid peagi löödi nad sealgi taganema.
Sama ajal, kui linnas käisid lahingud, üritas lääne poolt linna tungida Soome pataljoni luurekomando, kuid löödi 53. Viljandi kütipolgu allüksuste poolt tagasi. Luurekomando ülem palus küll 4. kompanii ülemalt abivägesid, kuid kompaniiülem keeldus õhtul edasi tungimast. Ta tahtis anda meestele puhkust, teadmata ilmselt, et 1. ja 2. kompanii juba Narvas tänavalahinguid pidasid.
=== Lahingu lõpp ===
[[19. jaanuar]]il kella 9 paiku oli igasugune lahingutegevus Narvas lõppenud. Kella 10-ks oli dessantvägede kontrolli all ka [[Jaanilinn]], mille punaväed olid maha jätnud. Punakaart oli taganenud [[Jamburg]]i suunas.
18. jaanuaril pärast dessandi maalesaatmist kogunesid kõik dessantlaevad Narva jõe suudmes. "Lood" võttis peale lahingutes haavata saanud ja lahkus 19. jaanuaril Tallinna. Samal päeval laaditi laevadelt maale laskemoona ja muud varustust maalejäävatele lahingüksustele. 19. jaanuari õhtul lahkus ka "Lennuk". Ülejäänud dessantlaevad lahkusid "Lembitu" juhtimisel Narva jõe suudmest Tallinna suunas järgmisel päeval.
==Lahingu tulemused==
Eesti dessandi koosseisust hukkus lahingus 1 ja haavata sai 12 meest. Soomlased kaotasid lahingutegevuses 3 meest ja haavata sai 11.
Narva komandandiks määrati [[staabikapten]] Karl Aleksander Paulus, kelle aga kindral [[Aleksander Tõnisson]] soomlaste lahingu käigus korraldatud veresauna pärast (kuulipildujatest niideti maha sillale tormavad punaarmeelased) põhjendamatult tagandas ja degradeeris.
=== Raadiogramme ===
''Nr. 245 18. jaanuar 1919 öösel kell 1,05 min. Kapten Pitka. Meie väeosad võtsid Jõhvi ja Raustvere oma alla ja tungivad edasi Vaivara poole. Laidoner''
148. rida ⟶ 135. rida:
''Nr. 260 19. jaanuar 1919 hommikul kell 10,50 min. "Lembit", kapten Pitka. Teadustage sagedamini seisukorrast Narva all. Esimese diviisiga praegu ühendust ei ole. Laidoner.''
''Pitkale. Nr.151 Tallinn kell 22.20 19.1.19 Soovin õnne suureks võiduks. Kõigi Eesti sõjavägede nimel tänan kõiki, kes Narva lahingutest osa võtsid, iseäranis Narva kangelast major Ekströmi, Soome pataljoni. Laidoner''
== Levinud väärteave ==
Viimasel ajal on mitmes ajalooraamatus ja trükises ilmunud väide, et Utria dessant maandus [[Mummassaare]]s. Tegelikult maabus dessant Mummassaarest paar kilomeetrit idas Utria rannas, kuhu [[1939]] paigutati ka vastav mälestustahvel ([[Utria dessandi mälestustahvel]]).<ref>[[Mati Õun]], [[Hannes Walter]], [[Peedu Sammalsoo]] "Võitlused Läänemerel 1918-1919", [[Olion]] lk. 57, Tallinn 2003</ref><ref>Mati Õun, Ivika Maidre "Vaivara vald – 900–aastane lahinguväli" Sentinel, Sinimäe 2004 lk 22</ref><ref>[[Siim Õismaa]]. "Utria dessant 17.–19. jaanuaril 1919", [[Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum]], 2008</ref>
157. rida ⟶ 145. rida:
*[[Utria dessandi mälestussammas]] (avati 1933)
*[[Utria dessandi mälestustahvel]] (maabumiskohas; avati 1939)
*Dessandi auks peetakse mälestusvõistlust [[Utria Dessant]].
==Viited==
| |||