James Mill: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Koostöö Jeremy Benthamiga: Algtekstis olnud 'after a fashion' tähendab 'osaliselt'. |
|||
21. rida:
Aastal [[1808]] tutvus James Mill [[Jeremy Bentham]]iga, kellest sai tema sõber ja mõttekaaslane paljudeks aastateks. Bentham oli jõukas vaikse loomuga "varjatud" filosoof. Mill oli seevastu vaene, töökas ja praktiline inimene, samuti hea suhtleja, sõnameister ning propagandist. Kuigi nende taustad ja iseloomud olid väga erinevad, olid nende poliitilised vaated sarnased. Mõlemad pooldasid usulise tolerantsuse tekkimist ning õigussüsteemi reformi, samuti sõna- ja trükivabadust. Mõlemad kartsid, et Briti poliitilise süsteemi reformi ebaõnnestumine võib viia rahutuste tekkimise ning revolutsioonini.<ref name="NxVZe" />
Bentham kui [[utilitarism]]i looja uskus, et inimese tegevust juhivad kaks (instinktiivset) eesmärki. Nendeks on õnnetunde maksimeerimine ning valu minimeerimine. Seda nii üksikindiviidi kui ühiskonna tasandil. Poliitika ning õigussüsteemi eesmärgiks on anda võimalikult suur õnnetunne võimalikult suurele hulgale inimestele. Mill nõustus Benthami teooriaga osaliselt, ta ei pooldanud puhast hedonismi, samuti paigutas ta õnnetunde hierarhias intellektuaalsed naudingud
Erinevatest seisukohtadest hoolimata aitas Mill Benthami plaane täiustada ja arusaadavamaks muuta. Näiteks muutus tänu Millile Benthami aristokraatliku „top-down“ reformi plaan demokraatlikumaks ning sellega ka populaarsemaks. Milli järgi teab iga inimene kõige paremini, mis teda õnnelikuks teeb. See aga tähendab, et igaüks töötab võimalusel eelkõige enda huvides. Mill leidis, et valitsuse eesmärgiks peab üldjoontes olema ühiskonnaliikmete kohustuste reguleerimine. Valitsus peab tagama, et osad ühiskonnaliikmed ei saaks üksnes teiste raske töö arvelt õnnelikuks. Milli ja Benthami koostöö oli viljakas ning nii mõnedki nende poolt soovitatud muutused viidi sisse [[1832]]. aastal toimunud reformi ([[''Reform Act 1832'']]) käigus.<ref name="NxVZe" />
| |||