Redaktsioon: 23. november 2017, kell 06:51 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. detsember 2018, kell 11:35 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
7. rida: Esimene teade Eestis tegutsevast telliselöövist pärineb [[1365]]. aastast [[Tallinn]]ast. Traditsiooniliselt vormiti telliseid käsitsi. [[18. sajand]]il võeti kasutusele press, mis surus [[valts]]ide vahelt läbi savilindi, millest lõigati vajaliku suurusega plonnid. Plonnid kuivatati ning põletati ringi- või siksakikujulises puudega köetavas ahjus. [[1870. aastad\|1870. aastatest]] alates töötasid tellisepressid [[aur]]u jõul. [[20. sajand]]i alguseks tegutses Eestis üle 100 tellisetööstuse ja aastas toodeti 50 miljonit tellist. Suurim praegu tegutsev tellisetööstus asub [[Aseri]]s. Ehitustellise tavalised mõõdud on ~~65x120x250~~65×120×250 mm. Lisaks savitellistele tuntakse [[~~silikaat~~silikaattellis]]~~telliseid~~eid, mille valmistamisel pressitakse kokku [[lubi\|lubja]] ja [[liiv]]a [[segu]] ning kuumutatakse seda [[autoklaav]]is veeaurus, nii et moodustub [[hüdrosilikaat]]idest sideainekivi. Tehnoloogia pärineb [[1880. aastad\|1880. aastatest]], Eestis valmistatakse silikaattelliseid [[1910]]. aastast. ==Vaata ka==

Tellis: erinevus redaktsioonide vahel