Erinevus lehekülje "Taani" redaktsioonide vahel

Lisatud 4 baiti ,  1 aasta eest
Vaba majandusvöönd ulatub 200 meremiili ehk 370,4 km kaugusele.
 
Kontinentaalšelfi (mandrilava) sügavus on 200 m või maardla sügavus.
 
==Loodus==
Taani on jäätumise jälgedega [[lauskmaa]]. Leidub üksikuid [[küngas|künkaid]], [[kalju]]sid ja [[luide|luiteid]], eriti ranna ääres. Keskmine kõrgus on 31 m.
 
[[Jüütimaa]] lääneosas on liivased ja moreensed [[sandurtasandik]]ud. Kesk- ja idaosa, alates läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest [[mandrijää]] piirist, on künklikum. Jüütimaal on muu hulgas küngastikka [[Rebild Bakker|Rebild Bakkeri]] metsamassiivisküngastik [[Rold Skov]] metsamassiivis ja [[Skamlingsbanken]]i ümbrusküngas [[Lõuna-Jüütimaa]]l. [[Silkeborg]]ist kagus [[Horsens]]i ja [[Skanderborg]]i suunas on Taani kõige kõrgemad künkad, näiteks [[Ejer Bavnehøj]] (170,35 m), [[Møllehøj]] (maa kõrgeim looduslik punkt, [[kõrgus merepinnast]] 170,86 m), [[Yding Skovhøj]] (170,77 m) ja [[Himmelbjerget]] (147 m).
 
Fyni saar ja Sjælland on madalamad lainjad tasandikud. Fyni saarel on siiski küngastikud [[Svanninge Bakker]] ja [[Fyni Alpid]].
 
Taani huvitavaim loodusmälestis on kaldakalju [[Møns Klint]] [[Møn]]i saarel.
Suurem osa Taani aluspõhjast koosneb noortest [[Kriit (ajastu)|Kriidi]], [[Paleogeen]]i ja [[Neogeen]]i ladestutest.
 
Maastikku valitsevad viimase, [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] [[maastikuvorm]]id. Enamik kivimeid on pudedad;. [[pinnavorm|pinnavormePinnavormid]] on kujundanud [[liustik]]ud, mis kuhjasid pudedad kivimid ümarateks ja piklikeks kõrgendikeks. Kuigi Jüütimaa lääneosa jäi jäävabaks (eelnenud [[Saale jäätumine|Saale jäätumise]] ajal oli ka see jääga kaetud), on ka sealse tasandiku tekitanud [[mandrijää]] servas voolanud [[moreen|moreenirikkad]] [[sulamisveed]] ([[sandurtasandik]]). Läbi Jüütimaa jookseb lõunast põhja (ja alates [[Viborg]]ist läände) jäätumise piir, mis on maastikus nähtav suurte [[moreeniküngas|moreenküngas]]tena (nn ''[[Jüütimaa selg]]'', ''jyske højderyg''). Künklikud [[moreenitasandik|moreentasandik]]ud on valdavad jäätumise piirist idas, sealhulgas [[Kattegat]]i väina põhjas.
 
Taani ala rannajoon on viimase 10 000 aastaga väga palju muutunud. Praegu vajub maapind Taani lõunaosas ja kerkib põhjaosas, [[Nissumi fjord]]i ja [[Falster]]i saare joonest põhja pool.
60

muudatust