André Derain: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Tegin keelelisi parandusi ja täiendasin artiklit oluliselt. |
||
1. rida:
{{Kunstnik
| Taustavärv = #EEDD82
22. rida ⟶ 21. rida:
}}
'''André Derain''' ([[10. juuni]] [[1880]] – [[8. september]] [[1954]]) oli prantsuse [[maalikunstnik]] ja [[skulptor]], üks [[fovism]]i
==Elulugu==
===
André Derain sündis 1880. aastal pagari perekonnas [[Pariis]]i lähistel [[Chatou]]s. Juba teismelisena hakkas ta maalimisega tegelema. [[1898]]. aastal astus ta Pariisi [[Académie Camillo]]sse inseneriteadust õppima. Õpingute kõrvalt käis ta [[Eugène Carrière]]'i juures maalimist õppimas. Just maalitunnis kohtuski ta [[Henri Matisse]]'iga, kellega koos pandi alus fovistlikule suunale maalikunstis. 1900. aastal kohtas Derain rongisõidul [[
===Fovism===
[[1906]]. aastal saatis kunstikaupmees [[Ambroise Vollard]] Deraini Londonisse maalima. Ta maalis Londonist 30 pilti, mida iseloomustasid selged värvid ja julge kompositsioon.<ref>[[Tom Rosenthal (publisher)|Tom Rosenthal]], reviewing Derain's London paintings on show at the Courtauld Gallery, ''The Independent'' 4 December 2005</ref>
André Derain suri [[1954]]. aastal [[Garches]]'is autoõnnetuses.<ref> {{netiviide | URL = http://www.andre-derain.com/index.shtml | Pealkiri = André Derain Biography | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = Art Directory GmbH▼
▲| Kasutatud = 19.08.2011 | Keel = inglise keeles }} </ref>
[[1907]]. aastal ostis kunstikaupmees [[Daniel-Henry Kahnweiler]] ära Deraini ateljee. Derain kolis [[Montmartre]]’ile, kus elas ka tema sõber [[Pablo Picasso]]. Deraini maalide värvikasutus muutus neutraalsemaks, olles mõjutatud kubistide ja postimpressionisti [[Paul Cézanne]]’i loomingust. Sel perioodil tegi Derain ka kivist skulptuure ning puulõikeid.
===Tagasi traditsioonilisema kunsti juurde===
Aastatel [[1911]]–[[1914]] hakkas tema töödes üha enam peegelduma klassikalise kunstihariduse mõju. Ta ei kasutanud enam nii kontrastseid värve ja pööras rohkem tähelepanu esemete kujule. [[1916]]. aastal tegi ta illustratsioonid [[André Breton]]i raamatule Mont de piété (’Vagaduse mägi’).<ref>Cowling, Mundy 1990, lk 92–93</ref>
[[1919]]. aastal hakkas Derain balletietendustele lavakujundusi looma. <ref>{{cite web|url=http://www.australiadancing.org/subjects/4861.html |title=Australia Dancing leaps into Trove |Kasutatud=27.12.2018 |df= }}</ref>
[[1928]]. aastal võitis Derain Carniege’i kunstiauhinna. See tõstis tema rahvusvahelist tuntust ja peagi esitleti Deraini töid nii [[New York|New Yorgi]], [[London]]i, [[Berliin]]i, [[Frankfurt|Frankfurdi]], [[Düsseldorf]]i kui ka [[Cincinnati]] galeriides.<ref>Clement 1994, lk 396</ref>
▲
| Kasutatud = 27.12.2018 | Keel = }} </ref>
==Viited==
40. rida ⟶ 50. rida:
==Kasutatud kirjandus==
*Graham-Dixon, Andrew (2010). ''Kunst''. Kirjastus Varrak. ISBN 978-9985-3-2105-8.
*Cowling, Elizabeth; Mundy, Jennifer (1990). On Classic Ground: Picasso, Léger, de Chirico and the New Classicism 1910–1930. London: Tate Gallery. ISBN 1-85437-043-X
*Clement, Russell (1994). Les Fauves: A Sourcebook. Greenwood Press. ISBN 0-313-28333-8.
{{JÄRJESTA:Derain, André}}
[[Kategooria:Prantsusmaa maalikunstnikud]]
|