'''Edward Twitchell Hall, Jr''' ([[16. mai]] [[1914]] [[Webster Groves]], [[Missouri osariik]] – [[20. juuli]] [[2009]] [[Santa Fe (New Mexico)|Santa Fe]]) oli [[USA]] [[antropoloog]] ja kultuuridevaheliste erinevuste uurija.
Hall võttis kasutusele '[[prokseemika]]' mõiste, kirjeldamaks inimeste kultuurist sõltuvalt erinevat ruumikasutust. Eriliselt rõhutas Hall ruumikasutust isikutevahelises suhtluses.
==Elulugu==
1933–1937 jälgis Hall [[navahod|navaho]] ja [[hopid|hopi]] indiaanlaste elu [[Arizona]] [[reservaat]]ides ja kirjutas kogemustest autobiograafilise teose ''"West of the Thirties"''. 1942 sai ta doktorikraadi Columbia Ülikoolist (''Columbia University'') ning jätkas välitöid ja teiste kultuuridega seotud kogemuste kogumist Euroopas, Lähis-Idas ja Aasias (näiteks teenis ta [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal USA armees Euroopas ja [[Filipiinid]]el). 1950. aastatel töötas ta USA välisministeeriumis Välisteenistuse Instituudis (''Foreign Service Institute'', FSI) õpetades välisteenistuse personalile [[kultuuridevaheline kommunikatsioon|kultuuridevahelise kommunikatsiooni]] nippe. Hall kirjutas mitu populaarset raamatut praktiliste nõuannetega kultuuridevahelise kommunikatsiooni situatsioonides hakkama saamiseks ja teda peetakse kultuuridevahelise kommunikatsiooni kui akadeemilise distsipliini rajajaks.<ref>http://www.mediacom.keio.ac.jp/publication/pdf2002/review24/2.pdf Rogers, Everett M., Hart, William B., & Miike, Yoshitaka. (2002). “Edward T. Hall and the History of Intercultural Communication: The United States and Japan.” Keio Communication Review, 24: 3–26.</ref> <ref> Leeds-Hurwitz, Wendy. (1990). “Notes in the History of Intercultural Communication: The Foreign Service Institute and the Mandate for Intercultural Training.” Quarterly Journal of Speech, 76(3): 262–281.</ref> Elu jooksul õpetas Hall ka mitmes ülikoolis.
==Olulisemad teosed==
Raamatus ''"The Hidden Dimension"'' kirjeldas ta kultuurist tingitud ajalisi ja ruumilisi mõõtmeid, mis meid kõiki ümbritsevad (näiteks füüsiline kaugus, mida inimesed erinevates olukordades hoiavad – ühtedes kultuurides vajavad inimesed enese mingis olukorras mugavalt tundmiseks suuremat isiklikku ruumi kui teistes). Raamat valmis [[CIA]] rahalise toetusega.
Raamatus ''"The Silent Language"'' võttis Hall kasutusele termini ’polükrooniline’ (ka 'polükroonne), kirjeldamaks inimeste võimet tegelda samaaegselt mitme tegevusega. ’Monokroonilised’ (ka 'monokroonsed') inimesed ja kultuurid seevastu teevad asju pigem järgemööda.
Raamatus ''"Beyond Culture"'' tarvitas Hall mõisteid ’tugeva kontekstiga kultuur’ (ka ’kõrge kontekstiga kultuur’) (''high-context culture'') ja ’nõrga kontekstiga kultuur’ (ka ’madala kontekstiga kultuur’) (''low-context culture''). Kultuurist sõltub, kas inimesed kasutavad tavaolukordades pigem tugeva või nõrga kontekstiga sõnumeid. Tugeva kontekstiga kultuurides jäetakse paljud asjad ütlemata – informatsioon sisaldub kontekstis, nii et verbaalne sõnum võib sisaldada vähem infot. Seega saab tugeva kontekstiga kultuuris sõnavalik väga oluliseks, kuna sisegrupile (''in-group'') saab keerulise sõnumi edastada efektiivselt ka väheste sõnadega. Nõrga kontekstiga kultuurides peab kõneleja seevastu palju eksplitsiitsem olema (asjast otse rääkima) ja ühe sõna tähendus ei ole nii oluline.
