Eugenia Gurin-Loov: erinevus redaktsioonide vahel

1925. aastal asus Gurinite perekond elama Tallinna,. Eugenia õppis [[Juudi Gümnaasium]]i<nowiki/>sis, mille ta 1940. aastal lõpetas . Sõja-aastad (1941–1944) möödusid põgenikuna [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tagalas. Aastail 1948-1952 õppis ta [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] majandusteaduskonnas. Pärast lõpetamist tegi ta pedagoogitööd [[Tallinna Rahanduse ja Krediidi Tehnikum]]is, [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilises Instituudis]] ja [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]]. 1968. aastal kaitses väitekirja majanduse alal ning sai majanduskandidaadi kraadi ning dotsendi kutse.

1988. aastal valiti [[Eesti Juudi Kultuuriselts]]i, hiljem [[Eesti Juudi Kogukond|Eesti Juudi Kogukonna]] aseesinaiseks, peale tema surma 2001. aastal [[Cilja Laud]].

1994. aastal avaldas raamatu "[[Suur häving]]", mis käsitleb Eesti juutide [[holokaust]]i ning sisaldab muu hulgas natside[[natsionaalsotsialism|natsistide]] käe läbi hukkunud Eesti juutide nimekirja.

1998. aastal avaldas teise raamatu "[[Tallinna Juudi Gümnaasium]]". Sel aastal möödus 75 aas­tat kooli asutamisest. Raamat sisaldab ülevaateülevaadet kooli tegevusest kuni selle likvideerimiseni 1941. aastal, üht­lasi ka põgusapõgusat ülevaateülevaadet juutide elust [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]].

Oli juudi kultuuri- ja ajalooalaste artiklite autor nii kogukonna ajalehes [[Hašachar]] (toimetaja [[Elhonen Saks]]) kui ka teistes väljaannetes, organiseeris kaks juudi kultuuri näitust ja esines ettekannetega raadios ningja televisioonis nii Eestis kui ka välismaal.

2001. aastal autasustas [[Eesti Vabariigi president]] Eugenia Gurin-Loovi [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärgiga]] juudi kultuuri edendamise eest.

* E. Gurin-Loov. "Suur häving. Eesti juutide katastroof 1941." Tln. , 1994;