Erinevus lehekülje "Taani" redaktsioonide vahel

Lisatud 30 baiti ,  1 aasta eest
 
===Geoloogiline ehitus===
Suurem osa TaanistTaani aluspõhjast koosneb noortest [[Kriit (ajastu)|Kriidi]], [[Paleogeen]]i ja [[Neogeen]]i ladestutest.
 
Maastikku valitsevad viimase, [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] [[maastikuvorm]]id. Enamik kivimeid on pudedad; [[pinnavorm|pinnavorme]] on kujundanud [[liustik]]ud, mis kuhjasid pudedad kivimid ümarateks ja piklikeks kõrgendikeks. Kuigi Jüütimaa lääneosa jäi jäävabaks (eelmise,eelnenud [[Saale jäätumine|Saale jäätumise]] ajal oli ka see jääga kaetud), on ka sealse tasandiku tekitanud [[mandrijää]] servas voolanud [[moreen|moreenirikkad]] [[sulamisveed]] ([[sandurtasandik]]). Läbi Jüütimaa jookseb lõunast põhja (ja alates [[Viborg]]ist läände) jäätumise piir, mis on maastikus nähtav suurte [[moreeniküngas|moreenküngas]]tena (nn ''[[Jüütimaa selg]]'', ''jyske højderyg''). Künklikud [[moreenitasandik|moreentasandik]]ud valitsevadon kogu Taanitvaldavad jäätumise piirist idas, sealhulgas ka [[Kattegat]]i väina põhjas.
 
Taani ala rannajoon on viimase 10 000 aastaga väga palju muutunud. Praegu vajub maapind Taani lõunaosas ja kerkib põhjaosas, põhja pool [[Nissumi fjord]]i ja [[Falster]]i saare joontjoonest põhja pool.
 
Taani suurematest saartestsaarestikust eemal Läänemeres asuval [[Bornholm]]il paljanduvad kristalse [[aluskord|aluskorra]] [[kalju]]d. Üle Bornholmi, saarteTaani saarestiku ja Jüütimaa Põhjamereni kulgeb Põhjamereni aluskorraselg [[Fyni–Ringkøbingi selg]]. See on Taani osa [[Thornqvisti murranguvöönd]]ist, mis ulatub kagus [[Ukraina]]ni. Selle jätk eraldab Põhjamere põhja- ja lõunaosa ning Taani [[nafta]]leiukohad on sellest lõunasse jääva basseini jätkus või [[rift]]is Põhjamere keskel.
 
===Veestik===
60

muudatust