Vikipeedia

Voltaire: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Marival (arutelu | kaastöö)
379 muudatust
keeletoimetus
Marival (arutelu | kaastöö)
379 muudatust
keeletoimetus
12. rida:
Voltaire'i vanemad olid François Arouet ja aadlidaam Marie Marguerite d'Aumart de Mauleon. Mõlema vanema suguvõsad olid pärit [[Poitevin]]ist, kuid Arouet'd elasid Pariisis, kus Voltaire'i vanaisa François Arouet oli edukas [[kaupmees]], abielus Marie de Mallepart'iga. Voltaire'i emapoolne vanaisa oli Pariisi parlamendi kriminaalametnik Nicolas d'Aumart, kes oli abielus Catherine Carteroniga. Voltaire`i isa François Arouet noorem oli kuningliku laekuri nõunik arvekojas ning tema onu Nicolas Symphorien d'Aumart oli kuningliku sandarmeeria kontrolör. Voltaire oli ka Friedrich II sugulane tolle vanavanaema Eleonore d'Esmier d'Olbreuse kaudu. Voltaire päris oma intellektuaalsed võimed ema poolt, ka tema ema vennad olid väga võimekad.
 
François-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda olid perre sündinud [[kaksikud]]kolm poisidpoissi, kellest ükskaks oliolid noorelt surnud, ja tema õde Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Tema ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli range, kuid ka lahke. Õde Marguerite, keda François väga armastas, abiellus varakult. Tema vanem vend Armand oli range [[jansenism|jansenist]] ning François ei saanud temaga hästi läbi.
 
Ema sõber [[abee]] de Châteauneuf õpetas François'le [[ilukirjandus]]t ja [[deism]]i. Poiss ilmutas varakult luuleannet. [[1704]]. aastal saadeti ta [[jesuiidid|jesuiitide]] kolleegiumisse Louis-le-Grandis, kus ta õppis [[1711]]. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, panid sealsed õpingud aluse ulatuslikele teadmistele ning arvatavasti sai seal alguse ka Voltaire'i armastus [[teater|teatri]] vastu. Kolleegiumis kirjutas noormeesta juba 12-aastasena luuletusi ja ka oma esimese tragöödia. Koolis õppis ta ladina ja kreeka keelt, hiljem omandas kata itaalia, hispaania ja inglise keele<ref name="r3xEL" />.
 
KooliajaEsimestel esimestel aastatelkooliaastatel esitles abee poissi kirjanik [[Ninon de Lenclos]]'le. Kui too [[1705]]. aastal surma sai, jättis ta François'le raha raamatute ostmiseks. [[1711]]. aasta augustis tuli noormees kolleegiumist koju, olles 17-aastane. Ta tahtis pühenduda kirjandusele, kuid tema isa ei kiitnud poja otsust heaks. Nii läks Voltaire edasi õppima [[Õigusteadus|juurat]], kuid jättis õpingud pooleli.
 
==Mässumeelne kirjanikuelu==
Kindel teenistus Voltaire'i ei huvitanud, sest alati leidus mõni daam või sõber, kes oli valmis teda ülal pidama. Üks Voltaire'i armukestest ehitas oma lossile tema jaoks koguni lisatiivauue tiiva. Ta nautis elu, aga peamiselt selle vaimseid külgi. TedaVoltaire ei kiskunudläinud kaasa kõrgseltskonna lodevuslodeva elustiiliga. Kogu elu oli tal kujutlus, et tal on nõrk tervis, mis ei taluvat ka veini. Seevastu armastas Voltaire juua kohvi, koguni 72 tassi päevas (rokokootassid ei olnud kuigi suured).
 
Aastatel [[1717]] – [[1718]] oli Voltaire [[Bastille]]'s vangis.<ref name="vMDfZ" /> Seal kirjutas ta oma esimese näidendi "Œdipe", mis tegimillega ta tuntukssaavutas ka tuntuse.<ref name="z7OYE" /> 1718. aastal võttis ta endale nimepseudonüümi Voltaire, mis on anagramm sõnadest "AROVET LI" (perekonnanime Arouet latiniseeritud kuju ja sõnade ''le jeune'' ('noorus' pr. k.) esitähed).<ref name="LuBQm" /> Kuningas püüdis mässumeelset kirjanikku siduda kuningakojaga, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Vastuolu tõttu ühe noore aadlikuga mõisteti ta [[1726]]. aastal teist korda vangi, Voltaire aga palus vanglakaristuse asendada väljasaatmisegamaalt välja saatmisega.<ref name="hzlej" />
 
Pärast maalt väljasaatmistVoltaire asus Voltaire elama Inglismaale, kus ta tutvus sealseinglise filosoofia, parlamendisüsteemi, kirjanduse ja teadusega. Kolm aastat hiljem naasis ta Prantsusmaale ning avaldas seal [[1734]]. aastal tööteose "Filosoofilised kirjad", mis osutus kuningakojale nii vastuvõetamatuks, et see määrati avalikule põletamisele.<ref name="TlLAC" />
 
1733. aastal kohtus ta [[Émilie du Châtelet]]'ga, kes oli temast 12 aastat noorem,noorema abielus ja kolme lapse ema [[Émilie du Châtelet]]'ga. Nende afäär kestis 16 aastat.<ref name="DBvVl" />
 
[[1745]]. aastal määras kuningas [[Louis XV]] Voltaire'i kuninglikuks ajalookirjutajaks, teenistusele aitas kaasa ka [[Madame de Pompadour|markiis de Pompadour]]<nowiki/>i soosing. Preisi kuninga [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]] kutsel asus Voltaire elama [[Potsdam|Potsdami]]<nowiki/>sse [[Sanssouci loss|Sanssouci lossi]]. Varsti aga pettus ta Friedrich II-s ning ostis endale lossi Šveitsi piiri lähedale. Voltaire elas oma mõttetera järgi: „Kui ollakse noor,„Noorena tuleb armastada nagu pöörane, vanana aga tuleb aga töötada nagu kurat.“
 
<nowiki/><nowiki/>[[Pilt:Voltaire's tomb.jpg|pisi|Voltaire'i haud]]▼
Voltaire veetis oma elu viimased kuud Pariisis, kus ta suri [[1778]]. aastal vähki. Kuna Voltaire oli olnud kiriku suhtes väga kriitiline, keeldusid Pariisi vaimulikud kristlikku matust läbi viimast. Voltaire maeti [[Scellières]]'is [[Champagne-Ardenne|Champagne]]'i maakonnas, kus Voltaire'i kaaslase Marie Louise'i vend oli [[abee]]. [[Prantsuse revolutsioon|Prantsuse revolutsiooni]] ajal Voltaire'i surnukeha balsameeriti ja maeti 11. juulil 1791. aastal [[Panthéon]]<nowiki/>i.▼
 
▲[[Pilt:Voltaire's tomb.jpg|pisi|Voltaire'i haud]]
▲Voltaire veetis oma elu viimased kuud Pariisis, kus ta suri [[1778]]. aastal vähki. Kuna Voltaire oli olnud kiriku suhtes väga kriitiline, keeldusid Pariisi vaimulikud kristlikku matust läbi viimast. Voltaire maeti [[Scellières]]'is [[Champagne-Ardenne|Champagne]]'i maakonnas, kus Voltaire'i kaaslase Marie Louise'i vend oli [[abee]]. [[Prantsuse revolutsioon|Prantsuse revolutsiooni]] ajal Voltaire'i surnukeha balsameeriti ja maeti 11. juulil 1791. aastal [[Panthéon]]<nowiki/>i.
 
== Eesti keelde tõlgitud teosed ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Voltaire"