Vikipeedia

Voltaire: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Heakeel (arutelu | kaastöö)
1508 muudatust
Marival (arutelu | kaastöö)
379 muudatust
keeletoimetus
2. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Voltaire.jpg|pisi|Voltaire]]
'''Voltaire''' [volt'eer] (kodanikunimisünd. '''François-Marie Arouet''' [franssu'a-mar'i aru'e]; [[21. november]] [[1694]] [[Pariis]] – [[30. mai]] [[1778]] Pariis) oli [[Prantsusmaa|prantsuse]] [[deism|deistlik]] [[filosoof]], [[kirjanik]], [[ajaloolane]] ja üks [[Euroopa]] [[valgustusliikumine|valgustusliikumise]] juhtkujudest.
 
TaVoltaire sai kuulsakstuntuks [[näitekirjanik]]u ja [[poeet|poeedina]], hiljem oli tuntud [[John Locke]]'i ja [[Isaac Newton]]i vaadete populariseerijana. MuuhulgasVoltaire võitles taseisis [[sallivus]]e ja kodanliku avalikkuse eest ühiskonnas ning oli kriitiline [[katoliku kirik]]u piiramatu [[türannia]]võimu vastu,suhtes. taTa õpetasoli ka [[Preisimaa kuningriik|Preisi]] kuningatkuninga [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]] õpetaja.
Tema tuntuimad teosed on "[[Candide]]", "[[Kohtlane]]", "[[Mikromegas]]", "[[Filosoofiline sõnaraamat]]" ja "[[Zadig]]". Voltaire on kirjutanud ka [[tragöödia]]id, [[komöödia]]id, [[epigramm]]e, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud.
10. rida:
==Perekond ja noorus==
[[File:Voltaire - Elémens de la philosophie de Neuton, 1738 - 4270772.tif|thumb|''Elémens de la philosophie de Neuton'', 1738]]
Voltaire'i vanemad olid François Arouet ja aadlidaam Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard, õigemini Marie Marguerite d'Aumart de Mauleon. Mõlema vanema suguvõsad pärinesidolid pärit [[Poitevin]]ist, kuid Arouet'd olid juba ammu elanudelasid Pariisis, kus Voltaire'i vanaisa François Arouet oli edukas [[kaupmees]], isapoolne vanaema oliabielus Marie de Mallepart'iga. EmapoolneVoltaire'i emapoolne vanaisa oli Pariisi parlamendi kriminaalametnik Nicolas d'Aumart, kriminaalametnikkes Pariisi Parlamendisoli ja vanaemaabielus Catherine CarteronCarteroniga. Voltaire`i isa François Arouet – juuniornoorem oli kuningliku laekuri nõunik Arvekojas.arvekojas Voltaire`ining tema onu Nicolas Symphorien d'Aumart oli kuningliku sandarmeeria kontrolör. SeegaVoltaire mingitestoli tagasihoidlikestka oludestFriedrich II sugulane tolle vanavanaema Eleonore d'Esmier d'Olbreuse kaudu. Voltaire perepäris puhuloma rääkidaintellektuaalsed eivõimed saaema poolt, ka tema ema vennad olid väga võimekad.
 
François-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda olid perre sündinud [[kaksikud]] poisid, kellest elamaüks jäioli ükssurnud, tüdruktema õde Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. EmaTema ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta egaka türanliklahke. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. VanemTema vanem vend Armand oli range [[jansenism|jansenist]] ning sai François'ga halvastiei saanud temaga hästi läbi. ▼
Voltaire päris oma fantastilised intellektuaalsed võimed emapoolsetelt esivanematelt. Sellele viitab ka tema emapoolsete onude vaimne võimekus. Emapoolne perekond pärines muuhulgas Mauleoni senjööridest, mistõttu Voltaire oli ka Friedrich II sugulane tolle vanavanaema Eleonore d'Esmier d'Olbreuse kaudu.
 
Ema sõber [[abee]] de Châteauneuf õpetas François'le [[ilukirjandus]]t ja [[deism]]i. Poiss osutusilmutas osavaksvarakult värsisepaksluuleannet. [[1704]]. aastal saadeti ta [[jesuiidid|jesuiitide]] Collègekolleegiumisse Louis-le-GrandiGrandis, kuhukus ta jäiõppis [[1711]]. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustaspanid seesealsed temaõpingud ulatuslikealuse teadmisteulatuslikele aluseteadmistele ning arvatavasti sütitassai temaseal eluaegsealguse armastuseka Voltaire'i armastus [[teater|teatri]] vastu. Kolleegiumis kirjutas tanoormees juba 12-aastasena luuletusi ja ka oma esimese tragöödia. Koolis õppis ta ladina ja kreeka keelt, hiljem omandas ka itaalia, hispaania ja inglise keele<ref name="r3xEL" />.▼
▲François-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda olid sündinud [[kaksikud]] poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range [[jansenism|jansenist]] ning sai François'ga halvasti läbi.
 
Kooliaja algaastatelesimestel aastatel esitles abee poissi kirjanik [[Ninon de Lenclos]]'le. Kui too [[1705]]. aastal surma sai, jättis ta François'le raha raamatute ostmiseks. [[1711]]. aasta augustis tuli noormees 17-aastasenakolleegiumist koju, olles 17-aastane. Ta olitahtis valinudpühenduda elukutseks kirjandusekirjandusele, kuid tema isa leidis,ei etkiitnud seepoja poleotsust üldse mingi elukutseheaks. NõndaNii läks Voltaire edasi õppima [[Õigusteadus|juurat]], kuid jättis õpingud pooleli.▼
▲Ema sõber [[abee]] de Châteauneuf õpetas François'le [[ilukirjandus]]t ja [[deism]]i. Poiss osutus osavaks värsisepaks. [[1704]]. aastal saadeti ta [[jesuiidid|jesuiitide]] Collège Louis-le-Grandi, kuhu ta jäi [[1711]]. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse [[teater|teatri]] vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Koolis õppis ta ladina ja kreeka keelt, hiljem omandas itaalia, hispaania ja inglise keele<ref name="r3xEL" />.
 
▲Kooliaja algaastatel esitles abee poissi kirjanik [[Ninon de Lenclos]]'le. Kui too [[1705]]. aastal surma sai, jättis ta François'le raha raamatute ostmiseks. [[1711]]. aasta augustis tuli noormees 17-aastasena koju. Ta oli valinud elukutseks kirjanduse, kuid isa leidis, et see pole üldse mingi elukutse. Nõnda läks Voltaire õppima [[Õigusteadus|juurat]], kuid jättis õpingud pooleli.
 
==Mässumeelne kirjanikuelu==
LeivateenistusKindel teenistus Voltaire'i ei huvitanud, sest alati leidus mõni daam või sõber, kes oli valmis teda ülal pidama. Üks Voltaire'i armukearmukestest ehitas oma lossile tema jaoks koguni lisatiiva. Ta nautis elu, aga peamiselt selle vaimseid külgi. Teda ei kiskunud kaasa kõrgseltskonna lodevus. Kogu elu oli tal kujutlus, et tal on nõrk tervis, mis ei talutaluvat ka veini. VoltaireSeevastu armastas Voltaire juua kohvi., Tema tavaline norm olikoguni 72 tassi päevas (rokokootassid ei olnud kuigi suured).
 
Ta oli aastatelAastatel [[1717]] – [[1718]] vangisoli Voltaire [[Bastille]]'s vangis.<ref name="vMDfZ" /> Seal kirjutas ta oma esimese näidendi "Œdipe", mille edu panimis alusetegi ta maineletuntuks.<ref name="z7OYE" /> 1718. aastal võttis ta endale nime Voltaire, mis on anagramm sõnadest "AROVET LI" anagramm (perekonnanime Arouet latiniseeritud kuju ja fraasisõnade ''le jeune'' ('noorus' pr. k.) esitähed).<ref name="LuBQm" /> [[Regent]]Kuningas püüdis mässumeelset kirjameestkirjanikku siduda valitsevate ringkondadegakuningakojaga, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Vastuolu tõttu ühe noore aadlikuga sattusmõisteti ta [[1726]]. aastal teist korda Bastille'sse.vangi, Voltaire aga palus vanglakaristuse asendamistasendada väljasaatmisega.<ref name="hzlej" />
 
Pärast maalt väljasaatmist asus Voltaire elama Inglismaale, kus tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemiparlamendisüsteemi, kirjanduse ja teadusega. Naasnud kolmKolm aastat hiljem kodumaale,naasis ta Prantsusmaale ning avaldas taseal [[1734]]. aastal töö "Filosoofilised kirjad", mis osutus valitsevale korrale ja ideoloogialekuningakojale nii vastuvõtmatuksvastuvõetamatuks, et see määrati avalikule põletamisele.<ref name="TlLAC" />
 
1733. aastal kohtus ta [[Émilie du Châtelet]]'ga, kes oli temast 12 aastat temast noorem, abielus ja kolme lapse ema. Voltaire'ilNende oliafäär temagakestis 16 aasta pikkune afääraastat.<ref name="DBvVl" />
 
[[1745]]. aastal määras kuningas [[Louis XV]] taVoltaire'i kuninglikuks ajalookirjutajaks, edasisele teenistusele aitas kaasa madamka Pompadouri[[Madame de Pompadour|markiis de Pompadour]]<nowiki/>i soosing. Elades Preisi kuninga [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]] kutsel Potsdamisasus Voltaire elama [[Potsdam|Potsdami]]<nowiki/>sse [[Sanssouci lossis,loss|Sanssouci lossi]]. Varsti aga pettus ta Friedrich II-s valgustuses. Peale sedaning ostis Voltaire endale lossi Šveitsi piiri lähedale. NüüdVoltaire elas ta oma mõttetera järgi: „kui„Kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane, vanana tuleb aga töötada nagu kurat.“
 
[[Pilt:Voltaire's tomb.jpg|pisi|Voltaire'i haud]]
EluVoltaire viimasedveetis kuudoma möödusidelu Voltaire'ilviimased kuud Pariisis, kus ta suri [[1778]]. aastal suri vähki. VaimulikudKuna Voltaire oli olnud kiriku suhtes väga kriitiline, keeldusid tedaPariisi vaimulikud kristlikku pühitsetudmatust muldaläbi matmastviimast. 11Voltaire maeti [[Scellières]]'is [[Champagne-Ardenne|Champagne]]'i maakonnas, kus Voltaire'i kaaslase Marie Louise'i vend oli [[abee]]. juulil[[Prantsuse 1791revolutsioon|Prantsuse revolutsiooni]] ajal Voltaire'i surnukeha balsameeriti ja paigutatimaeti revolutsiooni11. ajaljuulil Panteoni1791. aastal [[Panthéon]]<nowiki/>i.
 
== TeosedEesti eestikeelde keelestõlgitud teosed ==
* "Candide ehk Optimism". Tõlge ja eessõna: [[Albert Saareste]]; [[Eesti Kirjanduse Selts|EKS]], [[Tartu]] [[1927]]
* "Zadig ja teisi jutustusi" ("Zadig ehk saatus", "Mikromegas", "Kohtlane"). Tõlge ja eessõna: [[Aleksander Aspel]]; EKS, Tartu [[1936]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Voltaire"