Erinevus lehekülje "Korea sõda" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 10 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
P
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[demobilisatsioon]] põhjustas aga Koreas olevatel USA ja tema liitlaste vägedel suuri probleeme varustuse saamisega. Ligi 40% sealsetest vägedest olid nõrgad ning enamik varustusest kasutu. Alles olid aga jäänud suured väed [[Jaapan]]is kindral [[Douglas MacArthur]]i käsutuses. Truman käskis MacArthuril saata sõjaväelasi Lõuna-Korea sõjaväkke. Seal pidid nad tegema õhus katet, et saaks ohutult evakueerida Ameerika kodanikud Lõuna-Koreast. Harry Truman ei võtnud kuulda ka oma nõuandjate soovitusi teha ühepoolne rünnak Põhja-Korea vägede vastu, vaid kasutas [[USA 7. laevastik]]ku, mis pandi [[Taiwan]]i kaitsma. Seeläbi katkes USA lubadus võita [[Chiang Kai-Shek]]i väed. [[Hiina Rahvuslik Partei]], kes oli seeläbi Taiwanis lõksus, küsis luba sõjas osalemiseks. Ameeriklased aga lükkasid nende palve tagasi, kartes, et see julgustab kommunistliku Hiina sekkumist. Teised läänepoolsed riigid nõustusid USA tegevusega ning pakkusid omapoolset toetust. Augustiks olid aga Lõuna-Korea ja USA Kaheksas Armee, kes ennist olid saabunud appi Lõuna-Koreale alistamaks kommunistide pealetungi, aetud väiksele alale Korea kõige lõunapoolsemasse poolsaare tippu, [[Pusan]]i linnakese ümber. Ameerika varustuse, õhuvägede ja lisa abivägede abiga suudeti mööda [[Nakdong]]i jõge maha panna piir. Sellest kujundes välja meeleheitlik piiri hoidmise võitlus. Kuigi üha rohkem USA abivägesid saabus, oli Põhja-Korea peagi saavutamas kontrolli kogu [[Korea poolsaar]]e üle.
 
Et leevendada sõjas oma olukorda, tellis MacArthur põhjas seljatagant Põhja-Korea vägedele pealetungi. See oli ülimalt riskantne manööver. Kuid peagi saavutasid nende väed rannaaladel kontrolli. Seal said nende väed vaid keskpärast vastupanu ning kiiresti liikusid edasi saavutamaks võimu Sŏulis. Kui Põhja-Korea väed nägid, et nende varustamisteed olid katkenud, hakkasid nad kohe kiiresti taganema põhja suunas. See andis ka kohe võimaluse nurka surutud United NationsÜRO ([[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]) ja Lõuna-Korea vägedel liikuda põhja poole ning liituda seal ennist olnud vägedega.
 
[[ÜRO]] väed ajasid Põhja-Korea väed tagasi üle riigi [[38. paralleel]]i. Nende eesmärk päästa Lõuna-Korea oli saavutatud. Kuid olles üliedukad, tabas neid idee saada kogu Korea Syngman Rhee valitsuse alla. Seega oli USA veendunud, et peab sõda jätkama ja saatma oma väed Põhja poole. Kommunistliku Põhja-Korea hävitamine pani aga muretsema [[Hiina]], kes kartis, et UN’iÜRO väed ei kavatsegi peatuda [[Yalu]] jõe juures, mis oli Hiina ja Põhja-Korea piiriks. Kindral MacArthur oli veenunud, et sõja levitamine Hiinasse on vajalik. Truman ja teised liidrid aga keelasid sõda laialdasemaks muuta ja MacArthuril oli kästud olla väga ettevaatlik Hiina piirile lähenedes. Paraku MacArthur keeldus kuuletumast, tuues väiteks, et Põhja-Korea väed olid varustatud Hiina poolt ja seega peaks pommitama Hiina baase, kes varustasid Põhja-Korea vägesid. Vaatamata kõigele erinevatel asjaoludel siiski Hiinat terve sõja vältel ei pommitatud.
 
Hiina aga hoiatas USAd, et nad 38. paralleeli ei ületaks. Truman pidas neid hoitusi pigem asjatuks ürituseks šantažeerida [[ÜRO]] vägesid. Päev pärast seda, [[8. oktoober|8. oktoorbiloktoobril]] 1950, kui Ameerika väed olid Korea vahelise piiri ületanud, saatis [[Mao Zedong]] Hiina Rahva Vabatahtlike Väed [[Yalu]] jõe äärde. Nad oli valmis piiri ületama. Mao nõudis kohe abi ka Nõukogude valitsuselt ja nägi sekkumist olevat vaid kaitsva eesmärgiga. Mao ütles Stalinile, et kui nad lasevad USA’l terve Korea okupeerida, peavad nad valmis olema selleks, et USA Hiinale sõja kuulutab. Hiina peaminister [[Zhou Enlai]] saadeti Moskvasse, et tugevdada Mao öeldud argumente. Mao lükkas plaanitud rünnaku edasi 13. oktoobrilt 19. oktoobri peale, oodates venelaste abi. Venelaste abi jäi aga kasinaks, sest nad olid nõus õhuvägedega abistama mitte lähemal kui 96km96 km eesrindest. [[NSV Liidu õhujõud]]ude osavõtt oli aga pahaks üllatuseks Korea õhuvägedele. Nõukogude Liidu roll oli USAle sõjas teada, kuid sel teemal vaikiti, et vältida tuumainsitentetuumaintsidente ning hullemal juhul [[tuumasõda]].
 
15. oktoobril [[1950]] läks Truman [[Wake'i saar]]ele, arutamaks võimalust, et Hiina sekkub ning tema soovi piirata Korea konflikti ulatust. MacArthur kinnitas Trumanile, et kui Hiina üritaks tulla [[Pyongyang]]i peale, tuleks sellest suurim veresaun. [[19. oktoober|19. oktoobril]] langes Pyongyang UN’iÜRO vädegevägede kätte.
 
Kindral [[Peng Dehuai]] käe all algas [[25. oktoober|25. oktoobril]] 1950 Hiina rünnak, 270 000 sõjaväelast tungisidtungis peale. Hiina rünnak tabas UN’iÜRO vägesid üllatusena. Seejärel sõlmisid UN’iÜRO väed aga hiinlastega kokkuleppe, ning hiinlased taganesid mägedesse. ÜRO väed aga eirasid Hiina karmi hoiatust ja liikusid ikka edasi Yalu poole. Novembri lõpus ründasid hiinlased uuesti. Läänes, mööda [[Chongchon]]i jõge liikudes tegid hiinlased maatasa mitmeid UN’iÜRO Lõuna-Korea vägesid ning andisdandsid tugeva paugu UN’iÜRO äärmistele vägedele. Sellele järgnes [[USA 8. Armee]] taganemine, mis on Ameerika ajaloos pikim taganemine. Idas, [[26. november|26. novembrist]] kuni [[13. detsember|13. detsembrini]] hävitati praktiliselt kogu 3000-meheline [[USA Seitsmes Jalavägi]]. Mereväelastel läks paremini. Kuigi nad olid ümber piiratud ja sunnitud taganema, tekitasid nad siiski palju kahju Hiina mereväele.
 
ÜRO väed, olles juba päris Põhja-Koreas, evakueerisid detsembri lõpus umbes 100 000 sõjaväelist inimestsõjaväelast ja 100 000 Korea [[tsiviilik|tsiviilisik]]ut. TsiviilikudTsiviilisikud laetipaigutati kõikvõimalike erinevate laevade peale ning viidi turvaliselt Lõuna-Korea tipus asuvatesse sadamatesse.
 
[[4. jaanuar]]il 1951 Kommunistliku Hiina ja Põhja-Korea väed vallutasid Sŏuli. ÜRO väed on sunnitud taganema. Kindral Walker sai selles rünnakus surma, ning teda pandi asendama kindral [[Matthew Ridgway]], kes Teises maailmasõjas juhtis õhuvägesid. Ridgway hakkas kohe tõstma ennist lüüa saanud 8. Armee võitlusvaimu, mis oli ennist langenud madalale. Vaatamata sellele oli olukord siiski nii sünge, et MacArthur mainis, et võib-olla leiavad tuumarelvad kasutust. Märtsis 1951 võttis Ridgway poolt ellu äratatud Kaheksas Armee tagasi Sŏuli.
 
[[11. aprill]]il 1951 eemaldas president Truman MacArthuri juhpositsioonilt.<ref>Stokesbury, James L (1990). A Short History of the Korean War. New York: Harper Perennial. ISBN 0-688-09513-5. lk 123-127</ref> Selleks oli mitmeid põhjuseid. MacArthuri oli ületanud 38. paralleeli arvates ekslikult, et Hiina ei sisene sõtta ning põhjustades sellega liitlasvägedele suuri kaotusi. Samuti arvas ta, et otsus tuumarelvu kasutada peaks olema tema, mitte presidendi, teha.<ref>Stein, R. Conrad (1994). The Korean War: "The Forgotten War". Hillside, NJ: Enslow Publishers. ISBN 0-89490-526-0. lk 69</ref> MacArthuri koha võttis üle Ridgway, kel õnnestus UN’iÜRO väed edukale vastupealtungile saata. Mitmed rünnakud sundisid vastaste väed tagasi liikuma, mis tõid Hiina ja Põhja-Korea vägedele hulgaliselt ohvreid.
 
Ülejäänud sõda hõlmas väikest ala ning oli rohkem pikaldane rahuläbirääkimiste periood, mis sai alguse [[10. juuli]]l 1951. Siiski toimusid lahingud edasi ka läbirääkimiste käigus. Põhja-Korea ja tema liitlaste eesmärgiks oli tagasi saada alad, mis enne olid neile kuulunud ja seda enne kokkuleppe saavutamist, et mitte ilma jääda nendest aladest. Suur probleem läbirääkimistel oli reparatsioonimaksude küsimus. Kommunistid nõustusid vabatahtlikult reparatsioonimaksudega vaid ühel tingimusel, et enamus sõjaeelsetest aladest, mis olid kommunistidel, ka neile tagastataks. See soov lükati kohe tagasi. Sõda kestis seni, kuni kommunistid sellest soovist loobusid.
 
[[29. november|29. novembril]] [[1952]] valiti [[Dwight Eisenhower]] USA presidendiks. Valimislubadust täites sõitis ta Koreasse, et leida lahendus konflikti lõpetamiseks. UN’iÜRO nõusolekul läks käiku India ettepanek teha Koreas vaherahu. [[27. juuli]]l [[1953]] saavutati relvarahu. Selleks ajaks oli rindejoon peaaegu samas kohas, kus enne oli 38. paralleel jooksnud. DemiliseeritudDemilitariseeritud tsoon rajati selle ümber, mis on tänapäevani kaitsudkaitstud ühelt poolt Põhja-Korea ja teiselt poolt Lõuna-Korea vägede poolt. Rahulepingut pole tänapäevani alla kirjutatud.
 
== Viited ==
100 721

muudatust