Taani: erinevus redaktsioonide vahel

Taani arvatakse [[Skandinaavia maad]]e hulka, kuigi Taani ei asu [[Skandinaavia poolsaar]]el. Ta on [[Põhjamaad]]e seas kõige lõunapoolsemlõunapoolseim ja pindalalt väikseim. Halduslikult jaotatakse Taani [[2007]]. aastast 5viieks piirkonnaks (''region''): [[Kesk-Jüütimaa]], [[Lõuna-Taani piirkond|Lõuna-Taani]], [[Pealinna piirkond|Pealinna]], [[Põhja-Jüütimaa piirkond|Põhja-Jüütimaa]] ja [[Sjællandi piirkond]].

6. sajandil kirjutasid [[Prokopios]] ja [[Jordanes]] põhjapoolsest rahvast nimega ''danoi'' ja ''dani''. [[Vanapõhja keel]]es nimetati rahvast [[mitmuse omastav]]as ''danir'', mis võib tähendada umbes 'lauskmaalased'. TeguSee on tõenäoliselt tuletisegatuletis [[indoeuroopa algkeel]]e juurest *''dhen-'', mis tähendab 'peopesa, tasane maa'.<ref name="fOylE" /> Taanide nime on seostatud ka iiri sõnaga ''duine'' 'inimesed'.

Sõna ''mark'' (vrd [[markkrahvkond]]) kasutati [[vanaülemsaksa keel]]es ja [[vanainglise keel]]es tähenduses 'piirimaa'. Sõna ''Danmark'' võis niisiis tähendada 'lauskmaalaste piirimaa' ning see maa võis olla [[Schleswig]]i metsad, nii et tegutegemist oli [[taanid]]e piirimaaga lõunas elanud sakslaste suhtes.<ref name="adxZV" /> [[Frangi riik|Frangi riigi]] annaalides ("[[Annales Regni Francorum]]") räägitakse, et Frangi riigi saadikud kohtusid [[825|825.]] aastal nende kuningatega "nende margis".<ref name="TKMDI" /> Räägitakse ka, et taanid "tulid marki" (''ad marcam''), et rünnata [[saksid|sakse]] [[Eider]]i jõe juures praeguse [[Schleswig-Holstein]]i alal aastal [[828]].<ref name="w3Io1" /> Tegu võib olla ka piirialaga [[Småland]]i kõrval kirdes. Sõna ''mark'' pärineb vanapõhja sõnast ''mǫrk'' ('haritud või harimata maa'; 'metsane maa'), selles tähenduses esineb ta näiteks nimedes [[Telemark]] ja [[Hedmark]]. Sedamööda, kuidas sõna ''mark'' hakkas tähendama kogu maad, mitte ainult praeguse Schleswigi ala, hakati nime ''Danmark'' kasutama piirkonna kõigi rahvaste kohta.