Erinevus lehekülje "Taani" redaktsioonide vahel

Lisatud 11 baiti ,  1 aasta eest
P (Eemaldatud muudatus 5026223, mille tegi 2001:1530:1010:3D22:F87A:3F62:3BE9:38D (arutelu))
Märgis: Eemaldamine
Taani [[pealinn]] on [[Kopenhaagen]].
 
Taani arvatakse [[Skandinaavia maad]]e hulka, kuigi Taani ei asu [[Skandinaavia poolsaar]]el. Ta on [[Põhjamaad]]e seas kõige lõunapoolsemlõunapoolseim ja pindalalt väikseim. Halduslikult jaotatakse Taani [[2007]]. aastast 5viieks piirkonnaks (''region''): [[Kesk-Jüütimaa]], [[Lõuna-Taani piirkond|Lõuna-Taani]], [[Pealinna piirkond|Pealinna]], [[Põhja-Jüütimaa piirkond|Põhja-Jüütimaa]] ja [[Sjællandi piirkond]].
 
Taani on [[ÜRO]], [[NATO]], [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]], [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|OSCE]] ja [[Põhjamaade Nõukogu]] asutajaliige ning kuulub alates [[1973]]. aastast [[Euroopa Liit]]u.
==Nimi==
{{vaata|Taani nimi}}
6. sajandil kirjutasid [[Prokopios]] ja [[Jordanes]] põhjapoolsest rahvast nimega ''danoi'' ja ''dani''. [[Vanapõhja keel]]es nimetati rahvast [[mitmuse omastav]]as ''danir'', mis võib tähendada umbes 'lauskmaalased'. TeguSee on tõenäoliselt tuletisegatuletis [[indoeuroopa algkeel]]e juurest *''dhen-'', mis tähendab 'peopesa, tasane maa'.<ref name="fOylE" /> Taanide nime on seostatud ka iiri sõnaga ''duine'' 'inimesed'.
 
Sõna ''mark'' (vrd [[markkrahvkond]]) kasutati [[vanaülemsaksa keel]]es ja [[vanainglise keel]]es tähenduses 'piirimaa'. Sõna ''Danmark'' võis niisiis tähendada 'lauskmaalaste piirimaa' ning see maa võis olla [[Schleswig]]i metsad, nii et tegutegemist oli [[taanid]]e piirimaaga lõunas elanud sakslaste suhtes.<ref name="adxZV" /> [[Frangi riik|Frangi riigi]] annaalides ("[[Annales Regni Francorum]]") räägitakse, et Frangi riigi saadikud kohtusid [[825|825.]] aastal nende kuningatega "nende margis".<ref name="TKMDI" /> Räägitakse ka, et taanid "tulid marki" (''ad marcam''), et rünnata [[saksid|sakse]] [[Eider]]i jõe juures praeguse [[Schleswig-Holstein]]i alal aastal [[828]].<ref name="w3Io1" /> Tegu võib olla ka piirialaga [[Småland]]i kõrval kirdes. Sõna ''mark'' pärineb vanapõhja sõnast ''mǫrk'' ('haritud või harimata maa'; 'metsane maa'), selles tähenduses esineb ta näiteks nimedes [[Telemark]] ja [[Hedmark]]. Sedamööda, kuidas sõna ''mark'' hakkas tähendama kogu maad, mitte ainult praeguse Schleswigi ala, hakati nime ''Danmark'' kasutama piirkonna kõigi rahvaste kohta.
 
On levinud arvamus, et Taani nimi on esimest korda kirja pandud [[Väike Jellingi kivi|Väikesel Jellingi kivil]] umbes 930–950. Seal on omastavas käändes ''tanmarkaR''. See on esimene kirjapanek Taanis, aga nime ''Denamearc'' mainib aga juba umbes 890 norralane [[Ottar Hålogalandist|Ottar]] [[anglosaksi kroonika]]s "[[Orosius]]" jutustuses reisist [[Skiringssal]]ist [[Vestfold]]is [[Hedeby]]sse<ref name="TgOAE" />. [[Alfred Suur]]e ümberjutustuses umbes samast ajast – Hedeby [[Wulfstan]]i kirjelduses [[Hedeby]]st alanud meresõidust nimetatakse [[Langeland]]i, [[Låland]]it, [[Falster]]it ja [[Skåne maakond|Skåne]]t Taani osadeks (''Þas land call hyrað to Denemearcan'', 'kõik need maad kuuluvad Taanile'). Aasta 908 all kirjutas [[Regino Prümist]], et rahvas "Taanist" (''ex Denimarca'') ründas põhja poolt praegust Hollandit. Aastal 965 ütles üks [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]]-le kuulunud diplom, et tema piiskopkond asub ''in marca vel regno Danorum''.<ref name="eWY2Y" /><ref name="9GQcU" /><ref name="Wimc5" />.
60

muudatust