Erinevus lehekülje "Uus-Meremaa" redaktsioonide vahel

Umbes aastal 1500 rändas grupp maoore Uus-Meremaalt ''ca''ligikaudu 800 km kaugusel paiknevatele [[Chathami saared|Chathami saartele]], kus kujunes välja [[morioorid|moriori]] kultuur.<ref name="Moriori" />

Enamus Uus-Meremaast jagati hõimude vahel territooriumideks, mida nimetati “rohedeks” ja mida kontrollisid “hapū-d” (peasuguharud). [[Maoorid]] kohanesid nende troopikal põhineva kultuuriga, süües kohalikke mereande. Nad jahtisid ka suuri lennuvõimetuid linde [[moa]]sid, mis peagi välja surid. Nad näitasid üles suurt nupukust, kohandades oma troopilise põllumajanduse tehnoloogiat selles mõõdukas kliimas, edukalt kultiveerides [[taro]]t, magusat kartulit, pudelkõrvitsaid ja palju teisi taimi, mida nad Polüneesiast kaasa tõid; usutakse, et kumara kasvas kaugemal lõunas kui seda on [[Banksi poolsaar]]e lõuna saartel. Kui põhjas oli neid taimi väga kerge kasvatada, siis lõunas Lõunasaarel olid need sooja kliima taimed ebapraktilised. Ometi, sisepiirkondne vahetus ja mõnede toidutaimedega eksperimenteerimine kohalikus looduses oli piisav. Nad tutvusid ka selliste taimedega nagu mooruspuu ja ‘aute’, mida kasutati korp riietekorpriiete valmistamiseks kergete ülapuride ja isiklike ehete jaoks.

Teadaolevalt tõi esimesed eurooplased Uus-Meremaale [[Abel Tasman]], kes seilas mööda läänerannikut Lõuna ja Põhja saartel [[1642]]. Ta nimetas seda “riigistatud maaks”, uskudes et see on üks osa maismaast, mida [[Jacob Le Maire]] nägi Tšiili rannikul aastal 1616. Nimetus "riigistatud maa" tähistaski Tasmani esimestel kaartidel Uus-Meremaad, kuid Hollandi kaardistajad nimetasid selle Hollandi maakonna [[Zeeland]] järgi Nova Zeelandiaks. See juhtus mõni aeg pärast seda, kui [[Hendrik Brouwer]] 1643. aastal tõestas, et eeldatud Lõuna-Ameerika on hoopis saar. Ladinapärane Nova Zeelandia muutus hollandipärasemaks Nieuw Zeelandiaks. Kapten [[James Cook]] nimetas selle saarestiku Uus-Meremaaks, maooride pandud nimed Põhja- ja Lõunasaar (Aehei No Mouwe ja Tovy Poenamu) lükati tagasi ja kolme põhisaart hakkatihakati nimetama Põhi, Keskmine ja Lõuna. Keskmine saar nimetati hiljem ümber Lõunasaareks ja varasemast Lõunasaarest sai Stewarti saar. Cook alustas oma ulatuslikke vaatlusi saartest 1769. aastal, muutes selle Euroopa vaalapüügi ekspeditsiooniks ja lõpuks tähenduslikuks euroopalikuks koloniseerimiseks. 1780. aastate algusest oli Maori rahval kokkupuuteid Euroopa meremeestega ja vaalapüüdjatega. [[Musket]]ide ettevõtluskaubandus iwide (Maoori suurimad igapäevased sotsiaalsed rühmad) ja Euroopa külaliste vahel lõi põneva jõutasakaalu Maoori hõimude vahel ja seal oli ajutine, kuid pingeline suguharudevaheline sõjatanner, tuntud kui Muskettide sõda, mis lõppes alles siis, kui kõik maoorid olid relvastatud.

Tundes muret maooride ärakasutamise pärast eurooplaste poolt, määras Briti Koloniaalne Kantselei 1832. aastal James Busby Briti residendiks Uus-Meremaal. [[1834]]. aastal veenasveenis Busby Uus-Meremaa Ühinenud Hõimude Liitu valima endale lippu ja kuulutama välja iseseisvust, mis lõpuks viis [[Uus-Meremaa IseseivusdeklaratsioonIseseisvusdeklaratsioon|Uus-Meremaa Iseseisvusdeklaratsioonini]]ini. Selline väljakuulutamine ei vaigistanud Church Mission Society (Kiriku MisjoniKirikumisjoni Ühing) hirme, kes jätkasid musta tööd Briti anneksiooniks. Prantsusmaa suurenev huvi selle regiooni vastu viis Britid lõpuks jaanuaris 1840 Kuningliku Teadeandeni, kus teatati Uus-Meremaa liidendamisest. Legaliseerimaks Briti anneksiooni, saadeti 1839. aastal Uus-Meremaale leitnant kuberner William Hobson, kes viis läbi rutakalt Waitangi Vaherahu läbirääkimised. Vaherahu sõlmiti 6. veebruaril 1840 ja siiani on seda peetud dokumendiks, mis rajas Uus-Meremaa rahvuse ja garanteerib maooridele nende õigused. Maoori tõlke versioonis oli neile lubatud alles jätta “tino rangatiratanga” kui vastutasuks loovutatakse “kawanatanga”, mida inglaste versioon nimetas suveräänsuseks, tänapäeval aga vaieldakse tegeliku tähenduse üle. Vaidlused maavalduste müügi kohta ja suveräänsuse üle põhjustas Uus-Meremaa Maade Sõja ehk maooride vabadusvõitluse, mis kestis aastast 1845 kuni aastani 1975. 1975 Waitangi Rahulepingu akt asutas Waitangi Tribunali, mis tegeles Waitangi Rahulepperahuleppe tingimuste rikkumiste uurimisega. Mõned maoori hõimud ja morioorid ei allkirjastanud kunagi seda rahulepet.