Erinevus lehekülje "Nõmme" redaktsioonide vahel

Lisatud 39 baiti ,  1 aasta eest
[[1900]]. aastal avas uksed 2-klassiline algkool. [[9. veebruar]]il [[1908]] asutati [[Nõmme Heakorra Selts]], kelle eestvõttel algatati tänavavõrgu planeerimine ja tänavatele nimede andmine. Samal aastal anti Nõmmele turupidamise õigused ([[Nõmme turg]]). [[1910|1910.]] aastal avati [[apteek]], hakkas ilmuma [[ajaleht]] ning asutati [[Nõmme Vabatahtlik Tuletõrje Selts|Nõmme Vabatahtlik Tuletõrje Selts.]] [[1912|1912.]] aastal avati postkontor ja politseijaoskond. [[18. märts]]il [[1914]] sai Nõmme suvituskoha õigused.<ref name="Nõmme läbi aegade. Lk. 239-241" />
 
=== Nõmme alev aastatel 1917–1926 ===
{{vaata|Nõmme alevivolikogu}}
[[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõja]] ja sellele järgnenud segastel aegadel kannatas piirkond palju, kuid ärksamate nõmmelaste visa tegutsemise tulemusel sai Nõmme [[12. september|12. septembril]] [[1917]] aleviõigused (esialgu kavatseti taotleda vallaõigusi).<ref name="Nõmme läbi aegade. Lk. 239-241" /> Esimeseks alevivanemaks sai 17. detsembril 1917 [[Heinrich Badendick]].
[[1924]]. aastal valmis 11,2 kilomeetri pikkune elektrifitseeritud [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]]. Elektrirongide kasutuselevõtt elavdas märgatavalt liiklust. Kui seni oli liikunud liinil 13 aururongi, siis nüüd sõitis 27 elektrirongi. See soodustas omakorda uute raudteepeatuste – [[Kivimäe raudteepeatus|Kivimäe]] ([[1924]]), [[Rahumäe raudteepeatus|Rahumäe]] ([[1926]]) ja [[Hiiu raudteepeatus|Hiiu]] ([[1926]])<ref name="SDpao" /> – rajamist.
 
=== Nõmme linn aastatel 1926–1940 ===
[[Pilt:Nõmme turg.JPG|thumb|Nõmme turu ehitustööd<br><small>Foto: [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria Mõistlik]], 25. aprill 2009</small>]]
 
 
== Koolid ==
===Aastad 1900–1917===
Esimese kooli, 2-klassilise algkooli, asutas [[Nikolai von Glehn]] [[1900]]. aastal<ref name="Nõmme läbi aegade. Lk. 239-241" /> Eestimaa põllu- ja käsitööliste alaealiste varjupaigast vabaks jäänud majja Hallikivi raba veerde. [[1906|1906.]] aastal toodi kool üle [[Männi tänav|Männi]] ja [[Raudtee tänav (Tallinn)|Raudtee tänav]]a nurgale (Raudtee 64), kust see kolis edasi [[Pärnu maantee]]le. Kool suleti [[1908]]. aasta kevadel koolmeistri ja Glehni vastuolude tõttu.
 
Samal, 1908. aasta sügisel avati Pärnu maantee ja Raudtee tänava nurgal [[Sakkeus]]e majas III järgu kroonukool, mis peagi reorganiseeriti kõrgemaks kroonualgkooliks. [[1912]]. aastal kolis kool Glehni endisse vorstivabrikusse (Pärnu mnt 320), millest kujunes enamiku Nõmme koolide alguspunkt ning kus praegu tegutseb [[Nõmme Muusikakool]]. Kooli juhatas alates [[1913]]. aastast [[Jaan Vaga]]. [[1917]] kujundati kroonualgkool ümber avalikuks algkooliks.<ref name="DPXi7" />
 
===Aastad 1917–1939===
Nõmme rahvastiku kiire kasvu ning algkoolide 6-klassilisteks muutmise tõttu 1920. aastatel hakati asutama uusi õppeasutusi. [[1927]]. aastal rajati uus algkool ja abialgkool, viimane laiendati juba [[1929]]. aastal samuti algkooliks. Koolide eristamiseks pandi neile numbrid: I, II ja III. 1929. aasta septembris kolisid Nõmme Linna I ja II Algkool aasta varem valminud Hiiu koolimajja aadressil Raudtee 55. [[1931]]. aastal ühendati I ja II Algkool [[Tallinna Hiiu Põhikool|Hiiu]] Algkooliks ning III Algkool nimetati [[Tallinna Rahumäe Põhikool|Nõmme]] Algkooliks, mis tegutses edasi [[Nõmme Muusikakool|Pärnu mnt majas]].
 
Esimesest saksakeelsest koolist on andmed [[1918]]. aastast, kui [[Saksa okupatsioon Eestis|saksa okupatsiooni]] ajal tegutses Trummeri 4-klassiline erakool. [[1922]]. aastal alustas Nõmme kooliühisuse eestvedamisel tööd 3-klassiline [[Tallinna Nõmme Põhikool|Dagmar Dreyeri Eraalgkool]], [[Raudtee tänav (Tallinn)|Raudtee]] 68 krundil asunud villas. 1927. aasta koolireformi järel muutus kool 4-klassiliseks ja sai nimeks [[Tallinna Nõmme Põhikool|Nõmme Saksa Avalik Algkool]]. [[Robert Natus|Robert Natuse]] projekti järgi valmis 1932. aastal uus koolihoone. 1939. aasta sügisel lahkus enamus kooli 120 õpilasest baltisakslaste ümberasumise käigus ja kooli tegevus peatus.
 
===Aastad 1940–1991===
[[Nõukogude okupatsioon Eestis|1940. aasta augustis]] Nõmme linna likvideerimise ja Tallinna osaks nimetamise järel muutis Nõukogude võim ümber kõikide koolide nimed ning nummerdas need Tallinna koolidega ühtsesse süsteemi. Uued nimed:
 
60

muudatust