Erinevus lehekülje "Nõmme" redaktsioonide vahel

[[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõja]] ja sellele järgnenud segastel aegadel kannatas piirkond palju, kuid ärksamate nõmmelaste visa tegutsemise tulemusel sai Nõmme [[12. september|12. septembril]] [[1917]] aleviõigused (esialgu kavatseti taotleda vallaõigusi).<ref name="Nõmme läbi aegade. Lk. 239-241" /> Esimeseks alevivanemaks sai 17. detsembril 1917 [[Heinrich Badendick]].
 
Murdelised sündmused hakkasid kerima juba [[1905. aasta revolutsioon]]iga, mil Tallinna töölised pidasid siinNõmmel oma revolutsioonilisi miitinguid. [[1912]]. aastal alanud [[Peeter Suure Merekindlus]]e ehitustööd suurendasid piirkonna militaarsust. SiiaNõmmele rajati kindlusraudtee, kaevikuid, mitu suurtükipositsiooni jt. objekte. Tööjõuna kasutati sõjaväelasi, sõjavange ning Venemaalt palgatuid. Tööd jagus ka kohalikele inimestele. Hüppeline rahvaarvu tõus tekitas elamispinna puudust. Turvalist elu häirisid sagenevad rüüstamised ja röövimised<ref name="6OHRc" />.
 
[[Oktoobrirevolutsioon|1917. aasta sündmustega]] kasvas Nõmmel pahempoolselt meelestatud inimeste arv. Suur osa kohalikest aga keeldus koostööst [[Bolševikud|bolševikega]]. Nõmme elu juhtimises ja korraldamises hakkasid olulist rolli mängima rahvuslikult meelestatud tuletõrjeselts ja selle liider [[Jaan Vaga]]. Seltsi liikmed võtsid ülesandeks tagada Nõmmel turvalisus ([[Nõmme Omakaitse]]) ja varustada elanikke esmatähtsate kaupadega<ref name="3WATo" />.
 
[[6. jaanuar]]il [[1918]] haaras võimu Nõmme Töörahva Nõukogu. Uus võim natsionaliseeris Glehnide varad ja vangistas [[Nikolai von Glehn]]i. [[23. veebruar]]il võtsid võimu üle eestimeelsed jõud, miskes said tegutseda [[25. veebruar]]ini, mil Nõmmele saabusid Saksa väeosad. Järgnenud okupatsiooni ajal lahkusid Glehnid [[Saksamaa]]le, kust sõitsid edasi [[Brasiilia]]sse. [[13. november |13. novembril]] taastati Nõmme omavalitsuse töö.<ref name="Nõmme läbi aegade. Lk. 239-241" />
 
Pärast [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõda]] algas Nõmme piirkonna kiire kasv. [[1920. aastad|1920. aastate]] keskpaigakskeskel lähenes [[alev]]i elanike arv 10 000-le, elumajade arv kasvas 1300-ni<ref name="AGTOo" />. [[1919]]. aastal asuti alevit elektrifitseerima, milleks ehitati raudteejaama juurde väike jõujaam. Tarbimise kasvamisel sõlmiti leping [[Ellamaa elektrijaam]]aga. [[1923]]. aastal kinnitatud administratiivpiiridega laienes Nõmme alev [[Pääsküla]] (Peetri aedlinna) ja Valdeku ([[Männiku (Tallinn)|Männiku]]) arvelt<ref name="A9K6E" />.
 
[[1924]]. aastal valmis 11,2 kilomeetri pikkune elektrifitseeritud [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]]. Elektrirongide kasutuselevõtt elavdas märgatavalt liiklust. Kui seni liikusoli liikunud liinil 13 aururongi, siis nüüd sõitis 27 elektrirongi. See omakorda soodustas omakorda uute raudteepeatuste – [[Kivimäe raudteepeatus|Kivimäe]] ([[1924]]), [[Rahumäe raudteepeatus|Rahumäe]] ([[1926]]) ja [[Hiiu raudteepeatus|Hiiu]] ([[1926]])<ref name="SDpao" /> – rajamist.
 
=== Nõmme linn 1926–1940 ===
60

muudatust