Redaktsioon: 4. august 2017, kell 23:14 redigeeri Amherst99 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 33 139 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. detsember 2018, kell 14:17 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| on Vana-Vändra mõisast; oli ka [[Uue-Vändra mõis]]; kirikumõisa kohta vaata [[Vändra kirikumõis]]}} '''Vändra mõis''' ([[saksa keel]]es ''Fennern''), hiljem ka '''Vana-Vändra mõis''' (saksa keeles ''Alt-Fennern''), oli [[rüütlimõis]] [[Vändra kihelkond\|Vändra kihelkonnas]] [[Pärnumaa]]l. ==Ajalugu== [[1571]]. aastal läänistas [[Zygmunt II August]] [[Heinrich Schenking]]ile varem viimase vennale [[Dietrich Schenking]]ile kuulunud [[Vändra]] küla ja [[vakus]]e, millest kujuneski Vändra mõis. [[1586]]. aastal läks valdus Heinrich vennapojale [[Georg Schenking]]ile, kes oli [[Võnnu linnus\|Võnnu]] kastellaan. Teda on mainitud Vändra omanikuna veel [[1599]]. aastal. ~~Peale~~Pärast piirkonna minekut [[Rootsi]] valdusse konfiskeeris riik mõisa. [[1624]]. aastal läänistas [[Gustav II Adolf]] Vändra mõisa [[šotlased\|šoti]] päritolu sõjaväelasele [[James Scott]]ile (ka Jakob, Jacob; suri 1635), kellelt päris mõisa tema poeg [[Jacob Scott\|Jacob]], kes oli samuti sõjaväelane. Kuna viimane oli aga lastetu, läks mõis tema õele Christinale ja õemehele [[Thomas Kinnemond]]ile (suri 1657), kes oli samuti šoti päritolu Rootsi sõjaväelane. Nende pärijaks oli tütar Christina, kelle abikaasa [[James Bennet]] (suri 1690) oli ~~taaskord~~ šotlasest ohvitser Rootsi teenistuses. Seejärel päris mõisa nende tütar Johanna, kes oli abielus major [[Gustav Wilhelm von Meyer]]iga. Seejärel sai mõisnikuks nende poeg, major [[Karl Wilhelm von Meyer]] (suri 1767). ~~Peale~~Pärast teda valdasid mõisa tema tütar Johanna Juliane (1750–1774) ja väimees [[Karl Ludwig von Krüdener]] (1737–1778) {{pooleli}}

Vändra mõis: erinevus redaktsioonide vahel