Erinevus lehekülje "Korsika" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 46 baiti ,  1 aasta eest
Korsika on pindalalt neljas Vahemere saar, jäädes ligi kolm korda alla [[Sitsiilia]]le ja [[Sardiinia]]le ning õige pisut ka [[Küpros]]ele, kuid edestades napilt [[Kreeta]]t. Ajalooliselt jaguneb saar kolmeks: põhja-kirde- ja lõuna-edelaosa, mida eraldab mäeahelik saare keskel, ning sõrmekujuline poolsaar saare põhjatipus (Capicorsu). Põhi on tööstuslikult arenenud, lõuna aga mägine karjakasvatajate ala, rannikul õitseb turismimajandus. Kliima on vahemereline, madalamatel aladel levivad igihaljad põõsastikud, kõrgemal tamme-, pöögi- ja nulumetsad. Talvel moodustub mägedes ka püsiv lumikate. Kultuurmaadel kasvatatakse [[Viinapuu|viinamarju]], [[Tsitrusvili|tsitrusvilju]] ja [[Õlipuu|õlipuid]].
 
Saar on mägine (vana graniidimassiiv). Kõrgeim tipp ([[Cinto]]) saare loodeosas ulatub 2706 m üle merepinna. Üle 2000-meetrisi tippe on 20. Lõunanaabrist Sardiiniast eraldab saart 11 km laiune [[Bonifacio väin]]. Kogu rannajooneRannajoone pikkuskogupikkus on ligikaudu 1000 km.
 
==Haldus==
Poliitiliselt on Korsika Prantsuse regioon, kuid korsiklaste iseseisvussoov pole kuhugi kadunud. SaareSuurimad kaks suurimat linna,linnad [[Ajaccio]] ja [[Bastia]], on geograafiliseltasetsevad vastakuti: esimene lõunapoolse osa läänekaldal ja teine põhjatipu lähistel. Iseseisvusaja pealinn oli praegune ülikoolilinn [[Corte]],; kusülikool asutati ülikoolseal [[3. jaanuar]]il [[1765]].
 
Korsika saare jaotushaldusjaotus kujunes välja pärast saare liitmist Vatikani kirikuriigiga. Valdade piirid kulgesid mööda maastikulisi eraldusjooni: ühe oru elanikud kuulusid ühte valda. Diagonaalselt loodest kagusse kõrguv mäeahelik jagab saare kaheks. Põhja- ja kirdeosa nimetatakse suurima jõe järgi [[Golu]]ks või siis [[Cismonte]]ks ('siinpool mägesid'), samuti kogukonnamaaks; lõuna- ja edelaosa [[Liamone]]ks ehk [[Pumonte]]ks ('sealpool mägesid').
Regioon jaguneb tänapäevalgi kaheks departemanguks:
*[[Haute-Corse]] (Ülem-Korsika; keskus [[Bastia]])
 
==Turism==
Alates 2000. aasta algusest on huvi Korsika kui turismisihtpunkti vastu kasvanud. Turism on koondunud peamiselt põhjarannikul asuvasseasuvatesse [[Calvi]] ja [[l'Ile Rousse]]. [[GR20]] (''Grande Randonnée 20'') matkarada on meelitanud paljusid Korsikale. Saar on tuntud ka WRC [[Ralli etappide loend|rallide]] ja [[Tour de France]] etappide kaudu.
 
==Korsika ajalugu==
===Genova vabariigis===
[[Pilt:Repubblica di Genova.png|right|300px|thumb|Genova vabariigi territooriumid (majandusliku mõjuga alad roosaga) Vahemere & Musta mere rannikul, 1400. aasta paiku, ''Codex Latinus Parisinus'' (1395).]]
[[10. sajand]]ist hakkasid nii [[Pisa]] kui ka [[Genova vabariik|Genova]] [[linnriik]] Korsikat endale ihaldama . Nende kahe linnriigi võitlus Korsika pärast kestis kuni 13. sajandi lõpuni, mil võitluses jäi peale Genova. KuidSellele siiskivaatamata korraldasid rahutud korsiklased linnriikide vastu mitu ülestõusu: 1264. aastal kuulutas Sinucello della Rocca end kogu saare valitsejaks; 1347.–1358. aastal toimusid talupoegade rahutused Sambucucciu d’Alandu juhtimisel, 1564. aastal juhtis Sampiero Corso kogu Korsikat hõlmavat sõda.
===Korsika vabariik===
{{vaata|Korsika vabariik}} (''1755–1769'')
60

muudatust