Tunnete teadvustamine: erinevus redaktsioonide vahel

Kehaline tundmus tekib, kui meeleorganid võtavad vastu mõjutuse väliskeskkonnast või organismi sisekeskkonnast. Selline aisting on aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Aistingud liituvad suuremateks tervikuteks, mida inimene oma tähelepanu keskendamise korral tajub ja varasemate analoogiate alusel läbi mõtestamisprotsessi mõistab, nii et saab neile anda kognitiivse hinnangu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Bachmann, T., Maruste, R.|pealkiri=Psühholoogia alused|aasta=2011|koht=Tallinn|kirjastus=Ilo|lehekülg=}}</ref>

Kui inimese poolt tajutud olukord või kehaline seisund on seotud tema vajaduste või väärtustega, käivitub lisaks ratsionaalsele mõistmisele ka emotsionaalne protsess. Tunded on seotud aju varakult arenenud osadega ja võivad olla väga tugevad (nt kadedus, kättemaksuiha vms), kusjuures osa neist tunnetest tulenevaid käitumisi võivad tsiviliseeritud oludes osutuda düsfunktsionaalseks või isegi seadusvastaseks. 1990ndatel aastatel tehtud aju uuringute tulemusena on selgunud aju ehituses peituvad võimalused emotsionaalse aju kiiremaks reageerimiseks võrreldes nn mõtleva ajuga. Äärmuslikud emotsioonidest põhjustatud kiirotsused võivad viia nii mõrva kui ka elupäästmiseni.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Goleman, D.|pealkiri=Emotsionaalne intelligentsus|aasta=2007|koht=|kirjastus=Väike Vanker|lehekülg=}}</ref>

Mida tugevamad on tunded, seda olulisem on, et inimene ise teadvustaks oma sisekeskkonnas ja käitumises toimuvat. See on võimalik ajukoores asuvate keskuste aktiivsuse korral, mille käigus toimub tunnetele sõnalise väljenduse otsing. Aktiviseerunud ajukoore keskused vähendavad emotsioonikeskuse kasutuses olevat energiat ja mõistus taastab olukorra üle kontrolli.<ref name=":0" />

Tunnete reguleerimise oluliseks vahendiks on nende tunnete kohta sõnade leidmine nii oma sisekõnes kui ka neist tunnetest empaatilisele kuulajale rääkides. Inimestel, kelle sõnavaras on rohkem käepäraseid ja hästimeenuvaid tundesõnu, õnnestub sobivate sõnade leidmine kiiremini ja täpsemalt ka emotsionaalse erutuse seisundis. Eesti keel on rikas ka ühe ja sama tunde erinevat intensiivsust väljendavate sõnade poolest (nt pahane – viha – nördimus – raev).<ref>{{Raamatuviide|autor=Vainik, E.|pealkiri=Eesti tunded. Sõnaportreed|aasta=2016|koht=|kirjastus=Eesti Keele Instituut|lehekülg=}}</ref>

[[Fail:Tundesõnad (E.Vainik).jpg|pisi|Eesti keele tundesõnavara liigendus. E. Vainik (Avaldatudavaldatud veebis autori loal)]]

Tuleb ka silmas pidada, et viha -– üks neljast põhiemotsioonist, mida eestlased nimetasid Ene Vainiku poolt läbi viidud küsitlustes end kõige sagedamini kogevat -– moodustab kujundlikult kirjeldatud ilmsete ja varjatud tunnete "jäämäe" veepealse, st teistele tajutava osa. Tunnete paremaks mõistmiseks tuleb uurida ka veealust osa: mis olid need esmased tunded, millele järgnes teisese tundena viha või enesesüüdistus.

Vaata joonist "Tunnete jäämägi"<ref>{{Raamatuviide|autor=Gordon, T.|pealkiri=Tark lapsevanem|aasta=2017|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>

Füüsilises või emotsionaalses hädaolukorras on inimesel nagu teistelgi elusolenditel kolm baasilist käitumisviisi: võitle, põgene, tardu. Inimestevahelises suhtlemisessuhtluses on vaja palju suuremat käitumisrepertuaari. Inimene, kes oskab ära tunda ja kasutada seda millisekundit, mille jooksul on võimalik vabaneda primitiivsele käitumisele (nt karjumine, löömine) viivast tundereaktsioonist ja valib selle asemel käitumise, mis võimaldab oma tunded maandada ja konflikti vältida, kohaneb märksa enamate olukordadega kui see, kes asetab oma tunded esikohale.<ref>{{Raamatuviide|autor=Frankl, V.|pealkiri=Mõttetahe|aasta=2001|koht=|kirjastus=Johannes Esto Ühing|lehekülg=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Covey,R.|pealkiri=Väga efektiivse inimese 7 harjumust|aasta=2016|koht=|kirjastus=Tea Kirjastus|lehekülg=}}</ref>

# tundest vabanemine (lahtilaskmine, ''letting go'').

== Kasutatud viitedViited ==