Narva: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
46. rida:
Vabadussõja käigus, 18/19. jaanuaril 1919, vabastasid Eesti väed ja Soome vabatahtlikud [[Utria dessant|Utria dessandi]]ga linna [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918-1919)|Nõukogude okupatsioon]]ist. Linnas tegutses Iverski nunnaklooster<ref name="e1eiM" />.
 
Narva oli [[1944]]. aastal kuus kuud rindelinn. Suurem osa Narva hoonetest, sealhulgas ajalooline vanalinn sai kannatada Nõukogude lennuväe pommirünnakute ja suurtükitule tagajärjel ([[märtsipommitamine Narvas]]).<ref>https://www.youtube.com/watch?v=AWx1WUjJGe8| Narva linna panoraamvaade, sügis 1941 (Saksa nädalaringvaade 574(1/2) 4':30'' kuni 4':50'')</ref> Narva 3550 sõjas purustatud kivihoonest olid taastamiskõlblikud vaid 198 hoonet. Enne sõda Narvas elanud 34 000 elanikust elas pärast sõda, 1946. aastal seal vaid mõni üksik eestlane põhiliselt linna äärealadel. Kuigi [[Narva vanalinn]]a oli võimalik taastada ning enamiku majade ja kirikute müürid olid püsti, otsustas uus võim kõik maatasa teha. Alates 1950. aastate algusest varemed õhiti ja suure osa vanalinna asemele ehitati tänapäevasedpraegused kasarmu tüüpi korterelamudkorterridaelamud.
 
Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] asustatiasustas linn[[Nõukogude võim]] linna peamiselt mujalt [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladelt pärit [[migrant]]idega. EndisedEndistele narvalasednarvalastele, kes pärast sõda soovisid oma kodukohta Narva tagasi tulla, ei saanudandnud Nõukogude võimuorganid luba Narvas elamispindaelama asuda. Tänapäeval on Narva elanikest [[eestlased|eestlasi]] vaid 4%. Narva jõe paremkaldal asuv [[Jaanilinn]] eraldati Narvast ja liideti [[Vene NFSV]]-ga [[1945]]. Rahvaarv 1973. aastal 66 000 elanikku.
 
== Loodus ==