Pedro Krusten: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Noorpõlves Pedro Krusten joonistas ka karikatuure |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Pedro Krusten''' (õieti '''Peeter Krustein''', ''pseudonüüm
==Elukäik==
10. rida:
==Looming==
Krusten tegutses ajakirjaniku töö kõrval nii Eestis kui ka hiljem paguluses viljaka veste- ja romaanikirjanikuna. Alustanud sõja-aastaid kujutavate autobiograafiliste proosaraamatutega, tõusis kõrgemale kunstilisele tasemele kodukohaainelise romaaniga "Vehklemõisa aednik" ([[1936]]) ja psühholoogiliste teostega. 1940.
Noorpõlves joonistas Pedro Krusten
Pagulasaja algust
Romaani "Laev akna taga" (1955) lähteks oli juhuslik kohtumine kahe talutaja vahel liikunud eestlasest sõjapimedaga Saksamaal [[Geislingen]]is. Kirjanik hakkas tema kohta andmeid koguma, külastas teda pimedatekodu, kus viimane elas ning oli külaliseks tema pulmas. Pärast pulmi kadus kontakt invaliidi ja tema naisega, kuid Krusten hakkas neist romaani kirjutama. Romaanis on põhjalikult kirjeldatud romaani kirjutamisele tõuganud asjaolusid.
Krusteni pagulaseaja kõige erakordsem teos on 1959–1963 ilmunud nn Kaldametsa–triloogia (uustrükk Tallinnas 1992), mis koosneb romaanidest "[[Torn üle metsa]]", "[[Laul kõrgel kaldal]]" ja "[[Neiuke läks roosiaeda]]". Juba 1936. aastal kirjutas Krusten
Pedro Krusteni looming rikastab eesti kirjandust isikupärase žanriga, mida [[Ilmar Mikiver]] on nimetanud kirjanduslikuks kameeks. See koosneb lühipaladest, milles eri kombinatsioonides liituvad kirjutaja mälestused, kultuuriloolised tõsiasjad ja üldistavad mõtted. Domineerima pääses see ammune žanr hilisemas loomingus (raamatud "Hullumajast möödumisel" 1972, "Aiapidu lampioonidega" 1978, "Kingitus" 1982).
== Teoseid ==
* 1928 "Südamerahu", Krusteni esikromaan, sai [[Loodus_(kirjastus)|K/Ü Loodus]] [[Looduse romaanivõistlus|romaanivõistlusel]] III auhinna. Raamatu kaane kujundas [[Jaan Vahtra]].
* 1932 "Punane ohvitser", eelmise järg. Autobiograafilise lähtekohaga diloogia jutustab eestlase Timmi Komiste heitlikust elukäigust Venemaal. Peategelasest saab küll [[Punaarmee]] ohvitser ja kompartei liige, kuid kuna revolutsionääri temas polnud, võidab koduigatsus.
* 1934 "Vasema käega", Jutustisi. Eesti Kirjanikkude Liidu Kirjastus. Kaas R. Vaherilt.
|