Konstantin Pätsi viies valitsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Eemaldatud muudatus 4376265, mille tegi Adeliine (arutelu)
Resümee puudub
1. rida:
'''Konstantin Pätsi viies valitsus''' oli ametis [[21. oktoober|21. oktoobrist]] [[1933]] kuni [[9. mai]]ni [[1938]].
 
Konstantin Pätsi viies valitsusSee oli 1940. aastaks kõige pikemat aega ametis olnud Vabariigi Valitsus, olles ametis olnud neli aastat kolme erineva põhiseaduse kehtimise ajal.
[[Jaan Tõnissoni neljas valitsus]] oli sunnitud tagasi astuma [[1933]] aastal toimunud uue [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|põhiseaduse]] [[Rahvahääletus 1933|rahvahääletuse]] tulemusel.
 
== Ajalugu ==
Ta valiti ametisse [[V Riigikogu]] poolt 49 poolt- ja 38 vastuhäälega. Pärast valimistulemuste teatavakssaamist esines riigivanem Konstantin Päts järgmise kõnega: "''Ma tänan ametisse kutsutud valitsuse nimel selle suure usalduse eest, mis riigikogu on meile avaldanud. Pean oma kohuseks juba täna siit öelda, pärast neid motiive, mis hääletamise eel on avaldatud, et olen Vabariigi Valitsuse moodustamisele asunud mitte kui erakonna liige, erakonna juht, vaid kui täiesti iseseisev riigikogu liige, kellele see austav ettepanek riigikogu esimehe poolt tehtud. Tema teadmisel ja nõusolekul püüdsin moodustada valitsuse, kes oleks erapooletu ning maa rahustamiseks kaasa aitaks. Need sõnad, mis siin ütlesin, on õiglased, ja ei ole põhjendatud arvamised, nagu oleksin teisi teid käinud, kellegagi kokku leppinud, teiste rühmade seljatagusel töötanud või katsunud mitteausalt toimetada. Ma olen täna hommikul rühmade esindajaile ette toonud, mispärast mul ei ole võimalik olnud suuremat ja pikemat kontakti pidada rühmadega. Ma loodan ja tahan kõik oma jõu ja mõistuse sellele pühendada, et meie riik ja rahvas võiks rahulikult sellest ajajärgust üle minna. Meie peame oma rahva tahtmise järgi tööd tegema ning peame viima valitsuse sinna välja, et ta võiks põhiseaduse järgi jatkata tööd rahva ja riigi edenemiseks ja õnneks''."
[[Jaan Tõnissoni neljas valitsus]] oli sunnitud tagasi astuma [[1933]]. aastal toimunud uue [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|põhiseaduse]] [[Rahvahääletus 1933|rahvahääletuse]] tulemusel.
 
TaUus valitsus valiti ametisse [[V Riigikogu]] poolts 49 poolt- ja 38 vastuhäälega. Pärast valimistulemuste teatavakssaamist esines [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]] järgmise kõnega: "''Ma tänan ametisse kutsutud valitsuse nimel selle suure usalduse eest, mis riigikogu on meile avaldanud. Pean oma kohuseks juba täna siit öelda, pärast neid motiive, mis hääletamise eel on avaldatud, et olen Vabariigi Valitsuse moodustamisele asunud mitte kui erakonna liige, erakonna juht, vaid kui täiesti iseseisev riigikogu liige, kellele see austav ettepanek riigikogu esimehe poolt tehtud. Tema teadmisel ja nõusolekul püüdsin moodustada valitsuse, kes oleks erapooletu ning maa rahustamiseks kaasa aitaks. Need sõnad, mis siin ütlesin, on õiglased, ja ei ole põhjendatud arvamised, nagu oleksin teisi teid käinud, kellegagi kokku leppinud, teiste rühmade seljatagusel töötanud või katsunud mitteausalt toimetada. Ma olen täna hommikul rühmade esindajaile ette toonud, mispärast mul ei ole võimalik olnud suuremat ja pikemat kontakti pidada rühmadega. Ma loodan ja tahan kõik oma jõu ja mõistuse sellele pühendada, et meie riik ja rahvas võiks rahulikult sellest ajajärgust üle minna. Meie peame oma rahva tahtmise järgi tööd tegema ning peame viima valitsuse sinna välja, et ta võiks põhiseaduse järgi jatkata tööd rahva ja riigi edenemiseks ja õnneks''."
 
24. jaanuaril [[1934]] jõustunud uue põhiseaduse alusel muutus senise riigivanema ametinimetus peaministriks ja senine riigivanem [[Konstantin Päts]] asus täitma nii peaministri kui ka uue põhiseaduse alusel tekkinud riigivanema kui riigipea ([[Peaminister Riigivanema ülesannetes]]) ülesandeid, hoides mõlemad ametikohad formaalselt lahus.
9. rida ⟶ 12. rida:
3. septembril [[1937]] jõustunud Üleminekuaja seaduse alusel asus Konstantin Päts täitma seniseid riigivanema ja peaministri ülesandeid [[Riigihoidja]] ametinimetuse all. 21. aprillil [[1938]] asus Konstantin Päts [[Riigihoidja]] ametinimetuse all täitma uues põhiseaduses ettenähtud Vabariigi Presidendi ülesandeid ja lahkus Vabariigi Valitsuse koosseisust. Samal päeval esitasid Vabariigi Valitsuse liikmed lahkumispalve. Vabariigi Valitsus vabastati ametist [[Kaarel Eenpalu teine valitsus|Kaarel Eenpalu teise valitsuse]] ametissenimetamisega 9. mail 1938.
 
''Vabariigi Valitsuse liikmed ― Peaministri asetäitja ja Siseminister [[Kaarel Eenpalu]], Välisminister [[Friedrich Akel]], Majandusminister [[Karl Selter]], Haridusminister [[Aleksander Jaakson]], Kohtuminister [[Johan Müller]], Põllutööminister [[Artur Tupits]], Sotsiaalminister [[Oskar Kask]], Sõjaminister [[Paul Lill]] ja Teedeminister [[Nikolai Viitak]] ― esitasid 21. aprillil 1938 Riigihoidja Konstantin Päts'ile alljärgneva sisuga ametist vabastamise palved: “Kuna Teie Üleminekuaja seaduse § 3 kohaselt Riigivolikogu ja Riiginõukogu kokkuastumisega Peaministri ametist vabanete, palun mind vabastada Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 50 vastavalt... (järgneb ministri ametinimetus).
 
''Ühtlasi palun võtta vastu Teie poolt minule seni osutatud usalduse eest minu sügavaim tänu ja lugupidamise avaldus.”
15. rida ⟶ 18. rida:
''Riigihoidja K. Päts võttis need ametist vabastamise palved vastu, palus aga ühtlasi Peaministri asetäitjat ja kõiki teisi Vabariigi Valitsuse liikmeid oma seniseid ametiülesandeid edasi täita. (Vabariigi Valitsuse koosoleku protokoll nr. 38 21. aprillist 1938.)
 
== Valitsuse koosseis ==
Konstantin Pätsi viies valitsus oli 1940. aastaks kõige pikemat aega ametis olnud Vabariigi Valitsus, olles ametis olnud neli aastat kolme erineva põhiseaduse kehtimise ajal.
 
* [[Konstantin Päts]] (kuni [[21. aprill]]ini [[1938]]) – Riigivanem (kuni [[24. jaanuar]]ini [[1934]]); peaminister (24. jaanuar 1934 – [[3. september]] [[1937]]; samaaegselt ühtlasi [[Peaminister Riigivanema ülesannetes]]); Riigihoidja ([[3. september]] [[1937]] – [[21. aprill]] [[1938]])
== Konstantin Pätsi viienda valitsuse koosseis ==
 
* Konstantin Päts (kuni [[21. aprill]]ini [[1938]]) – Riigivanem (kuni [[24. jaanuar]]ini [[1934]]); peaminister (24. jaanuar 1934 – [[3. september]] [[1937]]; samaaegselt ühtlasi [[Peaminister Riigivanema ülesannetes]]); Riigihoidja ([[3. september]] [[1937]] – [[21. aprill]] [[1938]])
* [[Julius Seljamaa]] – välisminister (kuni [[2. juuni]]ni [[1936]])
* [[Johan Müller]] – kohtu- ja siseminister (kuni [[1. aprill]]ini [[1934]]; Kohtuminister (alates 1. aprillist 1934)
35. rida ⟶ 36. rida:
*[[Vabariigi Valitsuse koosolek 8. jaanuaril 1936]]
 
== VikitekstidKirjandus ==
* Põhjalikud uuendused teostatakse riigielus. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]], 6. oktoober 1934, nr. 236, lk. 3.
* Valitsuse lähemad sammud. Kaja, 23. oktoober 1934, nr. 250, lk. 1.
 
=== Vikitekstid ===
*[[s:Riigikohus ütleb: Kaitseseisukord ja 1934 a. valimiste edasilükkamine on kooskõlas põhiseadusega|Riigikohus ütleb: Kaitseseisukord ja 1934. a. valimiste edasilükkamine on kooskõlas põhiseadusega]]
 
== Välislingid ==
 
*[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700257112&img=era0031_002_0000255_00231_t.jpg&tbn=1&pgn=12&prc=40&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=bd99ff85fa5b727066a58bbfedcbc923 Konstantin Pätsi viienda valitsuse esimese koosoleku protokoll 23. oktoobril 1933]
*[http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&a_id=2643&isik=&autor=&esitaja=&string=&pealk=&mark=&mod=3&lang=et&nocache=1368797451 Pilk Vabariigi Valitsuse töökoosolekule (alates 02:06)]
 
== Kirjandus ==
* Põhjalikud uuendused teostatakse riigielus. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]], 6. oktoober 1934, nr. 236, lk. 3.
* Valitsuse lähemad sammud. Kaja, 23. oktoober 1934, nr. 250, lk. 1.
 
{{algus}}