Eesti välispoliitika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
11. rida:
==Ajalooline lühiülevaade==
 
Eesti Vabariik saavutas [[Venemaa keisririik|Venemaa Keisririigist]] iseseisvuse [[1918]]. aasta [[24. veebruar]]<nowiki/>il ja kehtestas [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] kaudu mitmete riikidega diplomaatilised suhted. Rahvusvaheline kommuun ei tunnustanud Eesti sunniviisilist ühendamist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduga]] (NSV Liit) [[1940]]. aastal. [[Eesti diplomaatiline korpus]] jätkas tööd osades riikides. Pärast [[Taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] ja NSV Liidust lahkulöömist oli [[Venemaa Föderatsioon]] küll üks esimesi, kes tunnustas Eesti iseseisvust., Kõigekuid esimesena tunnustas [[22. august]]<nowiki/>il [[1991]] [[Island]]. Pärast taasiseseisvumist oli Eesti esmaseks prioriteediks Venemaa (endine NSV Liit) vägede lahkumine Eesti territooriumilt. [[1994]]. aasta augustiks olid kõik Vene väed lahkunud. Suhted [[Moskva]]<nowiki/>ga on pingelised, kuna Venemaa on siiani keeldunud kinnitamast [[1999]]. aastal Eestiga koos allkirjastatud piirilepingut.
 
 
==Eesti Vabariigi välispoliitika valdkonniti==
18. rida ⟶ 19. rida:
[[Eesti majandus]] on usaldusväärne ning seda tänu [[Euroopa Liidu siseturg|Euroopa Liidu siseturule]]. Eesti riigis toimib tõhus rahvusvaheline investeeringute kaitse süsteem, mis loob Eestis soodsa keskkonna rahvusvaheliste kaubandus-majandussuhete arendamiseks.<ref name="MA9hW" />
 
Eesti on olnud välisinvesteeringute jaoks atraktiivseks sihtpaigaks, olles üheksüks kõige rohkem inimese kohta otseseid välisinvesteeringuid saanud [[Kesk- ja Ida-Euroopa riigid|Ida- ja Kesk-Euroopa riigiksriike]]. 2008. aastal moodustas välisinvesteeringute osakaal riigi [[SKP]]-st 71,4% ja välisinvesteeringute aastane voog jooksevhindades moodustas SKP-st 8,2%.
 
Kokku on Eesti saanud välisinvesteeringuid 2009. aasta märtsi seisuga 177,4 miljardi krooni eest, millest 35% on paigutatud finantsvahendusse. Suuruselt teine sektor 25%-ga on kinnisvaraarendus. Töötlev tööstus on mahtude poolest kolmandal kohal, sinna on suunatud 15% välisinvesteeringutest.<ref name="lEEtw" />
38. rida ⟶ 39. rida:
Eesti peab välispoliitiliselt väga oluliseks väärtuste ruumi arengut ja kasvu ning majandusliku vabaduse ja vabakaubanduse toetamist.<ref name="MA9hW" /> Kõik [[Euroopa Liidu riikide loend|Euroopa Liidu liikmesriigid]] moodustavad ühtse euroliidu siseturu ja seal käib kauplemine vabakaubanduse põhimõtete järgi. Imetilluke Eesti siseturg oma 1,4 miljoni tarbijaga neljasajakordistub.<ref name="CZFsQ" /> Eesti suureks eesmärgiks on ka [[Demokraatia|demokraatiat]] ja [[Õigusriik|õigusriigi]] põhimõtteid taotlevate ning inimõigusi kaitsevate rahvusvahelise õiguse normide edendamine.<ref name="MA9hW" />
 
Eesti riik hindab arengukoostööd ühiseid väärtusi tunnustatvatetunnustavate partneritega. Eesti on valmis alati omalt poolt toetama erinevaid maailma riike andes neile [[humanitaarabi]] või osaledes [[Rahuoperatsioon|rahuoperatsioonides]] ja [[Tsiviilülesehitustöö|tsiviilülesehitustöös]].<ref name="MA9hW" /> Näiteks on [[Eesti kaitsevägi]] osalenud Afganistanis rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF ([[Rahvusvahelised julgeolekuabijõud|International Security Assistance Force]]) koosseisus alates 2003. aasta märtsist.<ref name="geXTz" />
 
==Eesti Vabariigi välispoliitika läbi aegade==