Vikipeedia

Gerda Wegener: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
146evely (arutelu | kaastöö)
13 muudatust
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=detsember}}
{{Kunstnik
|Taustavärv=
13. rida ⟶ 14. rida:
|Tegevusala=maalikunstnik, illustreerija
|Kunsti õppinud=[[Taani Kuninglik Kunstiakadeemia]]
|Kunstivool=[[juugend]], ''[[art decodéco]]''
}}
{{Keeletoimeta|lisaja=Neptuunium|aasta=2018|kuu=november}}
'''Gerda Marie Fredrikke Wegener''' (neiupõlvenimega '''Gottlieb'''; [[15. märts]] [[1886]] – [[28. juuli]] [[1940]]) oli üks tuntumaid Taanist pärit üks tuntumaid illustraatoreid ja portreemaalijaid [[20. sajand|20.sajandi]]<nowiki/>lil.
 
Gerda looming koosnes peamiselt elegantsetest nais-figuuridestnaisfiguuridest kujutatuna nn. ''[[Artart Decodéco]]'', [[juugendstiil]]is. Tema kunstiteosed iseloomustab eelkõige erootilisus ja vabameelsus. ▼
 
[[1904]]. aastal abiellus ta maastikumaalija [[Einar Wegener]]<nowiki/>iga, kes on tänatänapäeval rohkem tuntud kui [[Lili Elben]]<nowiki/>i nime all maailma esimese transnaisena. Kahekesi veetsid nad enamusuurema oma elust Pariisis, kus oli neil mõlemal olid paremad võimalused ja tingimused endale kunsti valdkonnas elatiselatist teenida ning elada seal luksusliku ja glamuurset seltskonnaelu. ▼
 
▲Gerda looming koosnes peamiselt elegantsetest nais-figuuridest kujutatuna nn. [[Art Deco]], [[juugendstiil]]is. Tema kunstiteosed iseloomustab eelkõige erootilisus ja vabameelsus.
 
▲[[1904]]. aastal abiellus ta maastikumaalija [[Einar Wegener]]<nowiki/>iga, kes on täna rohkem tuntud kui [[Lili Elben]]<nowiki/>i nime all maailma esimese transnaisena. Kahekesi veetsid nad enamu oma elust Pariisis, kus oli neil mõlemal paremad võimalused ja tingimused endale kunsti valdkonnas elatis teenida ning elada seal luksusliku ja glamuurset seltskonnaelu.
 
 
== Elulugu ==
Wegener, neiupõlvenimega Gerda Marie Fredrikke Gottlieb, sündis 15. märtsil 1886 väikeses külas [[Haderslev]]is, [[Jüütimaa]]l [[Taani|Lõuna-Taanis]]. Konservatiivses perekonnas, isa [[vikaar]]i [[Ove Emil Gottlieb]] ([[1854]]-[[1909]]) ja ema [[Justine Østerberg]] ([[1850]]-[[1934]]) käe all üles kasvanud mässumeelne noor neiu teadis juba varakult, et kunst on tema kutsumus ning õppis pärast põhikooli lõpetamist kohaliku kunstiõpetaja Randers Tehnikakoolis ja maalija Viggo Simeseni käe all. Teismeliseeas õnnestus kunstnikul lahkuda väiksest külast Taani pealinna, [[Kopenhaagen]]isse. 1902. aastal asus ta oma kunstiande edasiseks arendamiseks õppima Kopenhaagenis asuvasse [[Taani Kuningliku Kunstiakadeemia|Taani Kuningliku Kunstiakadeemia]] [[Taani Kuningliku Akadeemia naiste kolledž|naiste kolledž]]isse.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Sigurd Schultz|URL=http://denstoredanske.dk/Dansk_Biografisk_Leksikon/Kunst_og_kultur/Billedkunst/Tegner/Gerda_Wegener|Pealkiri=Dansk Biografisk Leksikon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
kutsumus ning õppis pärast põhikooli lõpetamist kohaliku kunstiõpetaja Randers Tehnikakoolis ja maalija Viggo Simeseni käe all. Teismeliseeas õnnestus kunstnikul lahkuda väiksest külast Taani pealinna, [[Kopenhaagen]]isse. 1902. aastal asus ta oma kunstiande edasiseks arendamiseks õppima Kopenhaagenis asuvasse [[Taani Kuningliku Kunstiakadeemia|Taani Kuningliku Kunstiakadeemia]] [[Taani Kuningliku Akadeemia naiste kolledž|naiste kolledž]]isse.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Sigurd Schultz|URL=http://denstoredanske.dk/Dansk_Biografisk_Leksikon/Kunst_og_kultur/Billedkunst/Tegner/Gerda_Wegener|Pealkiri=Dansk Biografisk Leksikon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
[[1904]]. aastal eksponeeris ta esimest korda avalikult oma töid [[Charlottenborgi Kevadnäituselkevadnäitusel]]. Elu pealinnas koos teiste kunstnike, näitlejate ja tantsijate seltskonnas inspireerisid Gerda ideid ja maalingulaadi, millega tema nais-figuurid olid selge kontuuriga stiliseeritud, pikad ja graatsilised ning pigem liikuvamad kui lihtsad passiivsed kujud. Varsti paistis ta hästi silma oma erilise stiiliga ning sai tunnustust nii ka oma aja kunstike seast. Taani kohaliku ajakirjanduse Politikeni peatoimetaja palkas ta ajalehe väljaannete illustreerijaks [[1908]] aastal. Hiljem esitas kunstnik veel sadu joonistusi ka teistele ajakirjadele, nagu näiteks Klods Hans ja Blæksprutten.<ref name=":0" />
 
Kunstnik abiellus 19-aastasenaaastaselt oma koolikaaslase – Einar Mogens Andreas Wegeneriga (28.12.1882 Vejle – 12.9.1931 Dresden), kellega koos nad lahkusid 1912. aastal Taanist, et jätkata oma karjääri Prantsusmaal Pariisis, Prantsusmaal. 20. sajandi kunstikeskus ja armastuse pealinn Pariis võttis taanlased avasüli vastu. Kunstikarjääri jätk moetööstuse ajakirjade La Vie Parisienne ningja Vogue reklaamikunstnikuna ja illustraatorina tagasid paarile unistuste korteri ateljeega Eiffeli torni lähedal ja armsa suvemaja VersaillesVersaille'is.
 
Lisaks moeajakirjade ja mitmete raamatute ([[Islandi saaga|islandi saagad]], "[[Dekameron]]", [[Casanova (täpsustus)|"Casanova"]] jpm) illustreerimisega,illustreerimisele tellitisai GerdaltGerda ka portreemaaleportreemaalide, maastikumaalemaastikumaalide ningja väiksemaidväiksemate dekoreerimistöiddekoreerimistööde tellimusi. TänuJust Gerda Wegeneri mitmekülgsusele ja nii-öelda "topelt-elu"mitme jumala tõttuteenimisele on kunstniku eriala raske paigutada kunstiajaloos üheselt määratleda.<ref name=":0" />
 
[[Prantsusmaa kultuuriministeerium ostis]] 1923. aastal Gerda Wegeneri maali "La dame à l’Anémone" [[Luksemburgi kunstimuuseum]]ile, praeguse nimega [[d’Orsay muuseum]], ning sellega pälvis kunstnik Prantsusmaa ametliku tunnustuse. ViimaseleSeejärel järgnesideksponeeriti mitmedtema kunstnikuloomingut loomingu eksponeerimisedkorduvalt [[Pariisi maailmanäitus|maailmanäitustel Pariisis]]tel, kuskust Gerda Wegener sai mitmeidmitu kuldmedaleidkuldmedalit.<ref name=":0" />
 
Kiired ajad Pariisis tõid kunstniku paarile palju edu nii kuulsuses kui majanduslikult. Einar oli jätnud oma maalimistööd kõrvale ning hakkas olema rohkem abiks Gerda tellimuste täitmisel. Näiteks, aitas ta portree- ja maastikumaale lõpetada või oli koguni ise modelliks. Pariisi glamuurne elu ja modellitöö muutus Einarile saatuslikuks hetkel, mil ta avastas oma sisemise olemuse ja leidis sealt Lili Elbeni.<ref name=":0" />
45. rida ⟶ 42. rida:
Mitmed operatsioonid aga lühendasid Lili Elbeni eluiga ning pärast tema surma abiellus Gerda Wegener endast üksteist aastat noorema itaallasega [[Fernando Porta|Fernando Portaga]], kes oli ametilt ohvitser ja diplomaat. Koos Fernandoga kolis Gerda aastal 1931 [[Maroko|Marokosse]]. Kunstnik oli endiselt aktiivne ning tema tööd said tähelepanu ka Põhja-Ameerikas.<ref name=":0" />
 
Viimastel aastatel Marokos oli tal tänu kriitilistele poliitikasuhetele raske hoida oma edu Pariisis ning olid tema tööd olid ka "vanamoodsad ja aegunud" Kopenhaageni jaoks, kus juba kunstis levisid uuemad stiilid, mis olid täiesti vastandlikud juugendile / ''art decoledéco''<nowiki/>'le.<ref name=":1" />
 
Abielu Fernandoga ei olnud nii idülliline kui esialgu paistis. Fernando Portaga jäi töötuks ning pärast lahutust aastal 1936, naasis kunstnik oma kodumaale.<ref name=":1" /> Gerda Wegener veetis oma viimased aastad Kopenhaagenis eraklikuna ja vaesuses ning tal olid kalduvused alkoholismi poole. [[1940]]. aastal 28.juulil sai kunstnik südameinfarkti, mille tagajärjel ta suri. Gerda Wegeneri haud asub [[Solbjergi]] surnuaias Kopenhaagenis.<ref name=":0" />
 
== Looming ==
Gerda Wegener, nagu ka paljud modernse ajastu kunstnikud mujal Euroopas, valis ta joonistuste inspiratsiooniks ainult kena välimusega, elegantseid ja uhkeid daame, mitte tavalisi või tagasihoidlikke neidusid. Tema naised maalidel on alati ilusad ja koketeerivad nii teiste kujutlevate figuuridegafiguuride kui ka vaataja endaga. <ref name=":1" />
 
Võib öelda, et tal, kui naiskunstnikuna, oli tal palju eeliseid naiste maalimisel. Ta teadis naiseks olemise võlusid nii seest kui väljast. Tema loomingus tuleb selgelt välja mitte ainult see, kuidas näevad mehed naist vastavalt oma ihadele vaid ka naise iseseisvus ja võime mõjutada ennast ümbritsevad inimesi. Kui tolle ajastu meeskunstnikud maalisid naisi kui ilusate objektidena, siis Gerda tekitas midagi uut maalides naisi pigem eneseteadlike subjektidena.<ref name=":1" />
 
; ==="Ellen von Kohli portree"===
[[Fail:Ellen_von_Kohl.jpg|alt=|pisi|"Ellen von KohlKohli portree", Gerda Wegener]]
See töö kujutab [[Ellen von Kohl|Ellen von Kohli]] mugavalt istumas näoga vaataja poole nagu mõnes renessansimaalil. Kompositsioon on monumentaalne. Naise figuur on taustalt esile toodud hele-tumedate toonide kontrasti ja paksu kontuurjoone abil. On aru saada et kunstnik pole süvenenud detailidesse sügavalt - taust on minimalistlik ja kleidi varjud pole selged. Ka kleidi pitsääred on veidi lohakalt kujutatud. Kuid maalil joonistatud pikad sõrmed tunduvad väga naiselikud ning näitavad naise elegantsust ja kõrgklassi. Gerda Wegeneri maalidel on kõigil üheks tunnuseks portreeritava silmad, mis on pooleldi avatud. Need poolkinnised silmad ja kergelt flirtiv pilk jätavad mulje transis olekust või mingist varjavast saladusest.<ref name=":1" />
 
Maali näidati avalikule publikule esimest korda [[Charlottenborg|Charlotteborgi]]i ja [[Vabanäitus|Vabanäitustelvabanäitustel]] [[1907]]. aastal, kuid Gerda sai vastukajana palju kriitikat eriti naturalismi ja realismi esindajate poolt ning ta tembeldati nii-öelda "alurahvakunsti vaenulikuks"<ref name=":1" />
 
[["Naine maskis]]" oli illustreeritud pilt naistele suunatud tootebrändile [[Teindelys]]. Näokreemipurgi illustratsioonil on kujutatud vana ja kortsulise naise maski, mida hoiab noor ja ilus neiu.
 
Maskid ja maskeraad on mänginud Gerda Wegeneri elus olulist rolli. Gerda jaoks oli maskeerumine nagu mäng, millega sai oma identiteeti varjata või kasutada võimalusena olla vaba oma enda kehas. Ning ta kasutas seda tihti ka oma loomingus. Maskeraadi mänguga läks kaasa ka kunstniku abikaasa, Einar Wegener. Mees sai tänu maskeerumisele tunda ennast sellisena nagu ta on tahtnud olla – naisena. Gerda kasutas tihti Einarit oma modellina, riietades teda naiseks. Ka Gerda ise keeldus tunnistamast, et ta on tulnud maalt, peites end linnaglamuuri taha. Gerda Wegener meikis end pidevalt ning kandis ainult moodsaid rõivaid. Mõlemad kasutasid maske et põgeneda oma tegelikust päritolust ning lõid uued identiteedid.<ref name=":1" />
 
; ==="Baleriin"===
[[Fail:Ulla_Poulsen_by_Gerda_Wegener.jpg|pisi|Ulla Poulsen "Baleriin" (modell Ulla Poulsen), Gerda Wegener]]
Gerda Wegener kohtus Taani kuulsa baleriini [[Ulla Poulsen|Ulla Poulseniga]]seniga aastal [[1927]]. Alates sellest ajast on Ulla poseerinud paljudel Gerda töödel, millest üks kuulsamaid on "Chopiniana baleriin".
 
Ulla eeliseks modellina oli tema kena ovaalne nägu ning teda võis vabalt pidada 20. sajandi Madonnaks. "[[Chopiniana baleriin]]<nowiki/>i" kompositsioonis on kesksel kohal baleriin, kelle peale laskub valgusvihk. Baleriin, kes on maali keskele paigutatud oma uhke valge kleidiga, mis laiub kaarena üle maalipinna, pakub naudingut igale vaatajale nagu ka üks teatrietendus ise.
 
Inimeste pilgud ja tähelepanu keskpunktis olemine on Gerda maalides iseloomulik ärasus. Näiteks ka maalil "[[Peegli ees]]" on kaks figuuri – naine ja mees. Maali keskele paigutatud naine vaatab ennast peeglist. Ta on keskendunud endale ja mõtleb oma mõtteid. Samal ajal jälgib teda mees selja tagant ning kuigi naine ei pööra talle erilist tähelepanu, tajub ta siiski mehe kohalolu. Maali loosse süvenedes tundub, kuidas mees on pandud justkui olukorda, kus ta on üleliigne.
 
Gerda Wegeneri tegelaskujudes on alati midagi salakavalikku ning paneb tahtma lugeda nende mõtteid või kavatsusi. Igal figuuril oleks nagu oma lugu jutustada. Samas nende pilgud ka justkui kohtuvad vaataja omadega või on tajuda portreeritava teadvust, et teda jälgitakse.
 
Gerda oli sellepoolestselle poolest eriline, et ta ei maalinud lihtsalt ilusaid objekte, vaid ka toobtõi nendes välja eneseteadvusliku kohalolu selles nüüd ja praegu maailmas. Kunstnik läks kaasa [[Feminism|feminismiga]], mis oli levinud üle Euroopa ning ta pidas oluliseks naise iseseisvust selles ühiskonnas.<ref name=":1" />
 
== Galerii ==
86. rida ⟶ 83. rida:
Fail:Gerda Wegener - ‘En sommerdag’, 1927.jpg|"Suvepäev", 1927
Fail:Ingeborg Minni Helvard.jpg|Ingeborg Minni Helvard
Fail:Gerda Wegener (1886-1940). Titelblad til Kvindebreve (1913) af Marcel Prévost.png|"Titelblad til Kvindebreve" Marcel Prevost 1913, illustratsioon.
</gallery>
 
99. rida ⟶ 96. rida:
* ''L'Abdication de Ris-Orangis'' by Léo Larguier (1918)
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
== Kirjandus ==
* ''Man into woman: an authentic record of a change of sex'' / Lili Elbe ; edited by Niels Hoyer [i.e. E. Harthern] ; translated from the German by H.J. Stenning ; introd. by Norman Haire. - London, Jarrold Publisher's, 1933 (Original Danish ed. published in 1931 under title: ''Fra mand til kvinde.'' Later edition: ''Man into woman: the first sex change, a portrait of Lili Elbe - the true and remarkable transformation of the painter Einar Wegener. -'' London, Blue Boat Books, 2004.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Gerda_Wegener"