Mu isamaa on minu arm: erinevus redaktsioonide vahel

Laul esitati [[1947]]. aasta [[XII üldlaulupidu|XII üldlaulupeol]] ja sai kohe inimestele südamelähedaseks ning tuli kordamisele. Juhatas Tuudur Vettik. Kuno Areng meenutas, et ei tulnud kordamisele. Oli tavaline laul.
Meeskooriseade [[Eesti Rahvusmeeskoor|RAMi]] esituses kõlas esmakordselt 6. märtsil [[1945|1945.]] aastal. [[1950]]. aasta [[XIII üldlaulupidu|laulupeo]] kavas laul ei olnud, ja veel mõned aastad ametliku hoiaku kohaselt liigse natsionalistlikkuse tõttu pidude kavasse ei kuulunud, kuid koorid võtsid alates [[1960]]. aastast laulu ise üles ja autor juhatas vähemalt viimast salmi. Rahvas tõusis püsti ja võimud leppisid olukorraga, [[Eesti NSV|nõukogude aastail]] sai laul mitteametliku hümni staatuse. <ref>{{Netiviide |URL=http://www.sirp.ee/archive/1999/02.07.99/Muusik/muusik1-2.html |Pealkiri="Mu isamaa on minu arm." |Väljaanne=Sirp |Aeg=02.07.1999 |Kasutatud=12.12.2018}}</ref> Laulu on soovitud Eesti hümniks, kuid ettepanek ei ole toetust leidnud peamiselt seetõttu, et laul ei ole hümniks kirjutatud ning seda peetakse ühislaulmiseks liig keerukaks. <ref>[https://www.postimees.ee/91097/koorijuht-ernesaks-ei-tahtnud-mu-isamaad-humniks Koorijuht: Ernesaks ei tahtnud «Mu isamaad» hümniks]. Postimees, 06.03.2009</ref>