Victoria ajastu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgis: Lähteteksti muudatus (2017)
Resümee puudub
6. rida:
Victoria ajastule eelnes kuningas [[William IV]] ja järgnes kuningas [[Edward VII]] valitsusaeg. Viktoriaanliku ajastu teine pool kattus Mandri-Euroopa kunsti õitsengu ajastu ([[Belle époque|''belle époque'']]'i) algusega ning kullatud ajastuga (''[[Kullatud ajastu|Gilded Age]]'') [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].
 
Sageli iseloomustatakse viktoriaanlikku ajastut kui pikka rahuaega, mida tuntakse ka ''[[Pax Britannica]]'' nime all, ehkki iga aasta vältel sellest pikast perioodist oli Suurbritannia tegelikult sõjas. Suurbritanniat valitsesid aristokraatide oligarhia ning mõisnikest perekonnad. Riigi stabiilsus olenes õiguskorra ja kiriku ühisvõimu toimimisest, kahe parlamendikoja tööst, armee ja laevastiku tõhususest ning tasakaalustatud kaubandusest. Samas toimus selle aja vältel majanduslik, koloniaalne ja tööstuslik konsolideerumine. Kuigi,Sellest Inglismaadhoolimata iseloomustas Inglismaad suur sotsiaalne õiglusetus, lokkav vaesus, kitsarinnalisus ja haigustest kubisevad ülerahvastatud tööstuslinnad. 19. sajandi lõpupoole viis uusimperialistlik poliitika [[kolonialism|koloniaal]]konfliktide kasvuni, millest lõpuks said alguse [[Inglise-Sansibari sõda]] ning [[Buuri sõda]]. Kodumaal oli riigi poliitika üha liberaalsem, liikudes järkjärgulise poliitilise reformi ning [[hääleõigus]]e laiendamise poole.
 
[[Inglismaa]] elanikkond kasvas pea kaks korda: 16,8 miljonilt 1851 30,5 miljonini 1901. Ka [[Šotimaa]] rahvastik kasvas järsult, 2,8 miljonilt 1851 4,4 miljonini 1901. [[Iirimaa]] rahvaarv seevastu langes ligi kaks korda: 8,2 miljonilt 1841 vähem kui 4,5 miljonini 1901. Samal ajal lahkus Ühendkuningriigist umbkaudu 15 miljonit emigranti, asudes peamiselt [[USA]]-sse, [[Kanada]]sse ja [[Austraalia]]sse.