Kohila mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Mõisa [[härrastemaja]] on ehitatud 19. sajandi I veerandil ja tollal kuulus see [[Brevern]]itele<ref name="kultmälestiste_register"/>. 16.-18. sajandil kuulus mõis von Wrangellide perekonnale, alates 1771. aastast kuni 1906. aastani aga von Brevernite aadlisuguvõsale, kes ehitasid mõisakompleksi ka esinduslikumalt välja. Hiljem kuulus mõis Kohila Paberivabrikule. Mõis on arhitektuuriliselt [[Klassitsism|klassitsistlikus]] stiilis<ref name="kultmälestiste_register"/>.
Pärast mõisa põlemist 1905. aastal ostis selle AS [[Kohila Paberivabrik]]<ref name="kultmälestiste_register"/>. Ettevõte sai alguse mõisnikule kuulunud kümne töölisega puupapivabrikust (1893). Kaasajal on mõisasüda jäänud Kohila alevi piiresse, mõisa sihitee on muutunud alevitänavaks. Alev hakkas tekkima 20. sajandi algul Kohila raudteejaama ning teeristis paiknenud Kapa kõrtsihoone juurde (viimane hävinud).
2013. aasta 1. septembrist tegutseb mõisa peahoones [[Kohila Mõisakool]].
| |||