Samakõrgusjoon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Topographic map example.png|right|thumb|300px|Samakõrgusjoonid põhikaardil]]
[[Pilt:Courbe niveau.svg|thumb|left|230px|Küngas saab kujutuda samakõrgusjoonide abil]]▼
'''Samakõrgusjoon''' ehk '''isohüps''' ehk '''horisontaal''' on
Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte vahe on ühesuurune, seda nimetatakse [[reljefi lõigevahe]]ks.
Samakõrgusjoone, mis vastavad reljeefi põhilisele lõikevahele, nimetatakse [[põhihorisontaal]]ideks. Need joonestatakse kaardile peente pruunide pidevjoontega. Arvestuse lihtsustamiseks tehakse iga viies joon jämedamalt.
Lisavormide (tipud, lohud) kujutamiseks, mis ei väljendu täpselt põhihorisontaalidega, kasutatakse [[poolhorisontaal|pool-]] ja [[veerandhorisontaal]]e.
Pool- ja veerandhorisontaale nimetatakse ka täiend- ja abihorisontaalideks.
▲[[Pilt:Courbe niveau.svg|thumb|left|230px|
Samakõrgusjoonede abil saab kaardil kujutada nii kumeraid vorme kui ka nõgusid. Selleks, et eristada teine teiselt positiivsed ja negatiivsed [[pinnavorm]]id, kasutatakse horisontaalidele ristsuunas [[langekriips]]ud, mille vaba ots on kalde suunas. Uuematel kaardilehtedel (viimase 5 aasta jooksul välja antud) märgitakse langekriipsud vaid negatiivsete pinnavormide puhul.
Samakõrgusjoonedel kirjutatakse veel [[arvnäitaja]]id ehk kõrgusarve, mis näitavad samakõrgusjoone kõrgust merepinnast ja on oma ülemise poolega keeratud alati tõusu suunas.
==Välislingid==
*[http://www.mil.ee/reserv/reservdocs/materjalid/kk_297.pdf Sõjatopograafia baaskursus (sissejuhatus, pdf-failina]
{{geo-toim}}
| |||