James Mill: erinevus redaktsioonide vahel

Pärast oma esimese kraadi saamist [[1874]]. aastal alustas Mill teoloogia õppimist. Neli aastat kestnud õpingute jooksul elatas ta ennast aadelkonna noorte koduõpetajana töötades. Viimane tõi kaasa probleeme. Liikudes kõrgklassi seltskonnas langes ta pidevalt tema sotsiaalse staatuse kohta tehtavate solvangute ohvriks. <ref name="NxVZe" />

[[1878]]. aastal lõpetas Mill ülikooli jutlustaja diplomiga. Nähes, et Šotimaal pole tal erilist perspektiivi, läks ta [[1802]]. aastal Londonisse ning süvenes kirjandustöösse. Aastatel 1803–1806 oli ta ajakirja ''Literary Journal'' toimetaja. Aastatel 1806–1818 kirjutas ta erinevatele ajakirjadele, teiste seas ''the Anti-Jacobin Review'', ''the British Review'', ''Electric Review'' ning ''Edinburgh Review'', kus tema esimene tuntuks saanud artikkel kandis pealkirja "''Money and Exchange''". Aastal [[1818]] ilmus James Milli "History of British India" (London, 1818–1819), mis koosnes kolmest osast ning mida ta oli kirjutanud kokku ligi 12 aastat. Teos sai suure edu osaliseks. [[1805]]. aastal abiellus Mill [[Harriet Burrow]]ga ning aasta pärast sündis neil esimene poeg, [[John Stuart Mill]], kellest sai tuntud filosoof.

Bentham kui [[utilitarism]]i looja uskus, et inimese tegevust juhivad kaks (instinktiivset) eesmärki. Nendeks on õnnetunde maksimeerimine ning valu minimeerimine. Seda nii üksikindiviidi kui ühiskonna tasandil. Poliitika ning õigussüsteemi eesmärgiks on anda võimalikult suur õnnetunne võimalikult suurele hulgale inimestele. Mill nõustus Benthami teooriaga seda samal ajal mõjutades. Näiteks muutus tänu Millile Benthami aristokraatliku „top-down“ reformi plaan demokraatlikumaks ning sellega ka populaarsemaks. Milli järgi teab iga inimene kõige paremini, mis teda õnnelikuks teeb. See aga tähendab, et igaüks töötab võimalusel eelkõige enda huvides. Mill leidis, et valitsuse eesmärgiks peab üldjoontes olema ühiskonnaliikmete kohustuste reguleerimine. Valitsus peab tagama, et osad ühiskonnaliikmed ei saaks üksnes teiste raske töö arvelt õnnelikuks. Milli ja Benthami koostöö oli viljakas ning nii mõnedki nende poolt soovitatud muutused viidi sisse [[1832]]. aastal toimunud reformi ([[''Reform Act 1832'']]) käigus.<ref name="NxVZe" />

Mill oli väga huvitatud haridusteooriast. Valdav enamus kogu tema õpetusest oli rohkemal või vähemal määral haridustemaatikaga seotud. Milli järgi on hariduse eesmärgiks kasvatada häid kodanikke ning sellega vormida ühiskonda. Hariduse alla kuuluvad nii koolitarkused, poliitika-alased teadmised kui ka üldine haritus. Mill leidis, et kriminaalsuse põhjuseks on halb või vähene haridus. Vanglakaristus see-eest võimaldab halvast haridusest tulenevat probleemset isiksust ümber vormida ning muuta endised kriminaalid õiglasteks ja aktiivseteks ühiskonnaliikmeteks. Tõsidust, millega ta suhtus oma haridusteooriasse, illustreerib ilmekalt see, kuidas ta kasvatas oma esmasündinud poega Jonh Stuart Milli. Viimasele õpetas ta juba varases lapsepõlves kreeka, ladina ja prantsuse keelt. Samuti ajalugu, filosoofiat ja poliitilist majandusteooriat. Haridusteooria teemal ilmus James Millil [[1828]]. aastal "Essay on Education". Samuti käsitles ta haridustemaatikat oma esimeses teoses ''History of British India'', kus kirjeldab Hindude kultuuri tahumatu, ignorantse ja ebausule vastuvõtlikuna. Viimase põhjuseks on tema arvates piisava hariduse puudumine. <ref name="NxVZe" />