Emotsionaalne intelligentsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Viimsi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
b c
Märgised: Korduvad tähemärgid Visuaalmuudatus
12. rida:
Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist [[intelligentsus]]ega, mis viitab võimele asjadest kiiresti ja õigesti aru saada. Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompetentsusega või viitega eesmärgipärasele käitumisele, mis teadlikult püüab inimeste emotsioone mõista ja nendega midagi ette võtta . Samuti heidetakse EI mõiste kasutajatele ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend. Teadlased ütlevad, et emotsionaalne intelligentsus on teaduses tarbetu mõiste, kuna EIga seotud omadused on kirjeldatud ühelt poolt isiksuse omadustena (mõõdetavad näiteks isiksuse viiefaktorises mudelis), samas võime ära tunda teise kavatsusi ja emotsioone on seotud üldise võimekusega (ehk [[IQ]]).
 
thrthrthrthrth, et peaks käituma. Teadmine õigest käitumisest ja reaalne käitumine tihti ei lange kokku, näitavad mitmed uuringud.
Enamik EI-d mõõtvaid küsimustikke põhineb inimese enda arvamusel, kuidas ta teiste ja enda emotsioonide juhtimisega hakkama saab. See ei kajasta uuringute järgi tegelikku ehk objektiivset sooritust. Muuhulgas ka Eestis on uuritud ([[Jüri Allik]] jt) EI mõiste asjakohasust. Selgus, et reaalne võime teiste emotsioone ära tunda ei kattunud kuidagi inimese enda hinnanguga oma võimele. Võib öelda, et inimese enda arvamust oma kompetentside kohta ei saa tegeliku võime uurimiseks kasutada.
 
EI testi (kus on valed ja õiged vastused) autoriteks on Salovey, Mayer ja Caruso. "Õiged" vastused on selles testis määratud konsensuslikult. See tähendab, et "õigeks" on määratud vastused, mida testitavad kõige rohkem märkisid. See ei kajasta oma olemuselt võimekust, vaid masside arvamuse ühtsust. Test suudab seega eristada inimesi, kes ei suuda tajuda sotsiaalseid norme. Test ei erista edukaid juhte vähemedukatest ning test ei suuda kindlaks teha, kas inimene ka reaalselt käitub olukordades nii, nagu ta teab, et peaks käituma. Teadmine õigest käitumisest ja reaalne käitumine tihti ei lange kokku, näitavad mitmed uuringud.
 
EI mõiste ei tohiks paljude teadlaste arvates olla teaduslik termin, samas paljud juhtide koolitajad kasutavad seda mõistet rohkelt, viidates peaasjalikult asjaolule, et inimeste emotsioonid on tulemuse poole pürgimisel olulise tähtsusega ning suhetele ja emotsionaalsele enesetundele peaks edukas juht tähelepanu pöörama. EI mõiste aktiivsed kasutajad kannavad endas sõnumit, et inimestega suhtlemise stiil on oluline ning sõnu tuleks enne kasutamist hoolikalt valida. EI mõiste kasutajad, kes teevad teadust, rõhutavad oskuste ja suhete loomise praktiseerimist käitumuslikult: EI edukas praktiseerija võtab suhete ja emotsionaalse kliima loomiseks teadlikult aega. Räägitakse [[empaatia]] praktiseerimisest, mis tähendab, et empaatilises tegevuses sisaldub teadlik soov mõista emotsioone ja teise inimese taju ja emotsioone reguleerida. EI kriitikud ütlevad, et kui EI on tõepoolest ainult midagi sellist, mida edukas inimeste juht käitumuslikult teeb, siis intelligentsuse mõiste kui viide võimekusele on sisuliselt eksitav ja koguni vale.