Kool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 37.157.106.233 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss. Märgis: Tühistamine |
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2016}}{{keeletoimeta}}
{{mahakirjutatud|allikas=https://www.scribd.com/document/84805911/Sarv-Ene-Silvia-Kool}}
11. rida:
Üldiselt on kool määratletud kui õppe-kasvatusasutus organiseeritud õppe, [[kasvatus]]e, [[haridus]]e jaoks nii kasvavale põlvkonnale kui täiskasvanutele. Sõna "kool" tähistab haridusvaldkonnas: hoonet (hooneid), kus toimub õppimine-õpetamine; omavalitsus-, riigi- või eraõiguslikul alusel toimivat haridusasutust, kus realiseerub inimese (tavaliselt lapse või noore) õigus [[Üldhariduskool|(üld)haridusele]]; [[kasvukeskkond]]a erinevas vanuses, erinevatest rahvustest, sotsiaalsetest kihtidest ja [[subkultuur]]idest, erinevate isikuomadustega, füüsilise, vaimse ja intellektuaalse potentsiaaliga jne lastele, noortele ja täiskasvanutele; töökohta erinevas rollis isikutele. Kool on tunnistatud ühiskonna jaoks universaalseks institutsiooniks, mis tagab ühiskonna funktsioneerimise, edastades põhiväärtusi ja norme (nt [[Émile Durkheim|Durkheim]] 1858–1917, [[Michel Foucault|Foucault]] 1926–1984). Kooli mõiste hõlmab ka väljaspool (üld)haridust toimuva õppimise-õpetamise kohta ja organisatsiooni, nagu nt [[huvikool]]id, [[kunstikool]]id, [[muusikakool]]id jm. Eesti keeles hõlmab kool keeleliselt ka [[kutsekool]]e, [[ülikool]]e, [[rahvaülikool]]e.
[[Kool|Kooli]] üldisem funktsioon on inimeste ettevalmistamine ühiskonnas elamiseks ja võimetekohaseks vajalikuks [[Sotsialiseerumine|tööks]]. Sajandeid on filosoofias, praktikas ja poliitikas eksisteerinud lahkarvamused selle suhtes, kas kool on vaid õppimise (akadeemiliste teadmiste ja seonduvate oskuste omandamise) asutus või on kool haridusasutus laias mõttes – kultuuri taastootja, uue kultuuri looja ja õpilaste kasvataja. Olulisim kooli kriitika on seotud kooli pedagoogilise küljega – indoktrineeriv ja autoritaarne, õpilase isiksust ja vajadusi eirav koolimudel tingis 20. sajandi algul reformpedagoogikate ja nn alternatiivkoolide tekke. Kooliga seonduvaid kriitilisi seisukohti on kajastanud nt [[John Dewey]] (1859–1952), P McLaren (1948), [[Paulo Freire]] (1921–1997) jpt, Eestis [[Viive-Riina Ruus]] (1936), [[Tiiu Kuurme]] (1953)<ref name=":1" /> jpt.
== Ajaloolist ==
| |||