Ernst Carl Kessler: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Ernst Carl Kessler''' ([[1808]]—[[1863]]) oli [[Tartu]] [[orelimeister]].<ref name="Puusemp">[[Ene Puusemp]] "Maarja koguduse muusikavaimustus püsib ja kestab sajandeid" [[Tartu Postimees]], 20. detsember 2018, lk 8</ref>
 
Teadaolevalt ehitas Kessler 120 orelit [[Eestimaa kubermang|Eesti]]- ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] kirikutesse, [[palvemaja]]desse, koolidesse ja kodudesse<ref name="Puusemp" />. Enamik neist olid väikesed 5-8 registriga pillid<ref name="sakala">[https://sakala.postimees.ee/2153631/ernst-carl-kessleri-oreleil-on-laitmatu-kola Ernst Carl Kessleri oreleil on laitmatu kõla], Sakala, 24. juuli 2004</ref>, kuid kirikutesse tegi ta ka märksa suuremaid oreleid. [[Tartu Maarja kirik]]ule ehitas Kessler [[1852]]. aastal oreli, mille saatel toimus ka [[Eesti esimene üldlaulupidu|Eesti esimese üldlaulupeo]] kooride peaproov. Suurimaks peetakse [[1860]]. aastal [[Tartu Ülikooli kirik]]ule ehitatud orelit, millel oli 28 [[Oreliregister|registrit]]<ref name="Puusemp" />, kuid suuremate hulka kuulusid ka [[Otepää Maarja kirik]]u 12 registriga ja [[Halliste kirik]]u 14 registriga orel<ref name="sakala" />. Tänapäeval on Kessleri orelitest säilinud viis (sh [[Alaska]]l [[Sitka]]s ja [[Nõmme Rahu kirik]]us<ref name="sakala" />) ja mängukõlblikud kolm: Otepää Maarja kiriku, [[Karksi Peetri kirik]]u ja [[Taagepera Jaani kirik]]u orel.<ref name="Puusemp" />
 
==Viited==