Chlodovech I: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
Märgis: Veebilink wikipediale
1. rida:
'''Chlodovech''', ka '''Clovis''' (ca. 465 - 27. november 511)<ref>Labrune/Toutain 2000, pp.18-19 </ref> oli saali frankide kuningas. Chlodovech pidas mitmeid sõdu nii galloroomlaste kui ka teiste germaani hõimude vastu ning tema valitsusajal saavutasid frangid Gallias ülemvõimu.<ref name=":0">Zetterberg 2015, pp. 215</ref> Chlodovechi üks tähtsamatest tegudest oli pärast Tolbiac'i lahingut ristiusu vastu võtmine katoliiklusena.<ref>Gibbon 2016, pp. 287</ref> <br />
{{Infokast president
[[File:François-Louis Dejuinne (1786-1844) - Clovis roi des Francs (465-511).jpg|pisi|Chlodovech I]]
| nimi = Chlodovech I
== Nime etümoloogia ==
| pildi nimi = Clovis 1er.jpg
Chlodovechi nimi on tuletatud ladina keelsest Chlodovechusest või Chlodovaeusest, ilma alguses oleva häälikuta "Ch" oleks nimekujuks Luduin või Lewis. Nime alguses olev "Ch" häälik, tuleneb germaani keeletavast.<ref>Gibbon 2016, pp. 281</ref>
| amet = [[Frangi kuningate loend|Kõigi frankide kuningas]]
| ametiajaalgus = ''ca'' 509
| ametiajalõpp = 511
| eelmine =
| järgmine = [[Klotar I]] (Soissons) <br/> [[Kildebert I]] (Pariis) <br/> [[Klodomir]] (Orléans) <br/> [[Teoderik I]] (Rheims)
| amet2 = [[Frangi kuningate loend|Saali frankide kuningas]]
| ametiajaalgus2 = 481
| ametiajalõpp2 = ''ca'' 509
| eelmine2 = [[Kilderik I]]
| järgmine2 =
| sünninimi =
| sünnikuupäev = ''ca'' 466
| sünnikoht = [[Tournai]], [[Lääne-Rooma keisririik]] <small>(tänapäeva [[Belgia]])</small>
| surmakuupäev = 27. november 511 (44- või 45-aastasena)
| surmakoht = [[Pariis]], [[Frangi riik]] <small>(tänapäeva [[Prantsusmaa]])</small>
| rahvus =
| partei =
| abikaasa = [[Klotilde]]
| vanemad = [[Kilderik I]] <br/> [[Basina Tüüringist|Basina]]
| lapsed = [[Ingomer]] <br/> [[Klodomir]] <br/> [[Kildebert I]] <br/> [[Klotar I]] <br/> [[Klotilde (surnud 531)|Klotilde]] <br/> [[Teoderik I]]
| sugulased = '''[[Merovingid]]'''
| elukoht = [[St Genevieve klooster]] <small>(algselt viimne puhkepaik)</small> <br/> [[Saint Denis' basiilika]] <small>(praegu)</small>
| alma_mater =
| elukutse =
| autasud =
| allkiri =
}}
'''Chlodowech I''' ehk '''Chlodovech I''' või '''Chlodwig I''', ka '''Clovis I''' (kaasaegses [[prantsuse keel]]es ''Louis'' ja [[saksa keel]]es ''Ludwig''; [[466]] [[Tournai]] &ndash; [[27. november]] [[511]] [[Pariis]]) oli [[frangid|frankide]] [[Frangi kuningate loend|kuningas]] [[481]]&ndash;[[511]] ja [[Frangi riik|Frangi impeeriumi]] rajaja. Ta oli [[Childerich I]] poeg.
 
== Elulugu ==
Chlodowechi valitsusaja algul asusid frangid [[Rein]]i ülemjooksu aladel, põhiliselt tänapäeva [[Belgia]]s. Nad olid varemalt olnud suhteliselt vähetähtis [[germaanlased|germaani]] hõim ning roomlaste föderaatidena pidanud taluma teiste germaanlaste ja [[hunnid]]e ränki rüüsteretki. Kuid Chlodowech osutus vägagi osavaks poliitikuks. Ta suutis endale leida õiged liitlased ning tänu [[ladina keel]]e oskusele ja hilisemale üleminekule [[katoliiklus|roomakatoliku]] usku sõlmida tihedad suhted ka Itaalia eliidi ning [[katoliku kirik]]uga.
481. aastal sai viieteistaastane Chlodovech saali frankide kuningaks.<ref name=":0" /> Peale tema isa [[Childeric]]u surma oli Reimsi piiskop Remigius kirjutanud alla otsusele, millega kohalik piiskopkond tunnustas noort Chlodovechi kui Belgica Secunda piirkonna valitsejat,eeldades temalt kaitset ka kristastele.<ref>Geary, PJ. 1988, pp. 82.</ref> Tema kuningriigi alad piirdusid bataavide saare ja varajaste Tournay ja Arras' diötseesidega. Teistel saali frankide hõimudel, kes elasid [[Belgia]] jõgede [[Schelde]], [[Maas]]i, [[Mosel]]i ja [[Rein]]i ääres, valitseid omad Merovingide soost kuningad, kelle hulgas oli nii Chlodovechi liitalsi kui ka vaenlasi. Ajaloolase Edward Gibboni arvates kujunes Chlodovech germaani hõimude jaoks lugupeetuks isikuks. Kuningas suutis panna barbareid hindama frankide harjumuspäraseid distsipliini eeliseid: "Iga aasta märtsis toimuval ülevaatusel inspekteeriti hoolikalt nende relvastust; ja kui nad marssisid läbi rahumeelse territooriumi, oli neil keelatud seal rohukõrtki puutuda". Chlodovech oli samuti halastamatult õiglane, distsiplineerimatuid ning hooletuid sõdureid karistati kohapeal surmaga.<ref>Gibbon 2016, pp. 281-282</ref> <br />
[[File:Clovis&Clothilde1811.jpg|pisi|Chlodovech ja Clothilde]]
 
=== Perekond ===
[[486]]. aastal alistas Chlodowech liitlaste abiga Põhja-[[Gallia]]s asunud Rooma väepealiku [[Syagrius]]e ning allutas nii oma võimule enamiku [[Loire]]'i jõest põhja poole jäävatest aladest. Seejärel sõlmis ta liidu [[idagoodid|idagootide]] kuninga [[Theoderich Suur]]ega, kes abiellus Chlodowechi õe [[Audofleda]]ga. [[491]] alistas Chlodowech osa [[tüüringlased|tüüringlaste]] hõimudest oma riigi idapiiril ning järgnevalt alistas ka [[alemannid]]. Seejärel abiellus ta [[burgundid]]e printsessi [[Chrodechild]]ega, kes olevat teda mõjutanud katoliku usku astuma.
Chlodovech abiellus 493. aastal Burgundia printsessi, katoliiklasest [[Clothilde]]ga.<ref>Labrune/Toutain 2000, pp.18</ref> Ajaloolase Ian Woodi koostatud sugupuu kohaselt oli Chlodovechil kuus last, s.o viis poega ja tütar. Seejuures ei ole Woodi järgi Chlodovechi vanem poeg Teoderich sündinud abielust Clothildega. Chlodovechi ja Clothilde järeltulijetena on identifitseeritud Ingomer, Chlodomer, Childebert, Chlodomir ja Chlothilda.<ref>Wood 1994, pp.344</ref>
[[Pilt:Frankish Empire 481 to 814-en.svg|thumb|300px|Frangi riigi alad (481-814) koos ajalooliste territooriumide [[Austraasia]], [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabimaa]], [[Neustria]], [[Burgundia ajalugu|Burgundia]], [[Alemannia]] ja [[Akvitaania hertsogkond|Akvitaania]]ga]]
Tavaliselt märgitakse Chlodowechi ristimise aastaks [[496]], kuid see on vaieldav. On võimalik, et Chlodowech oli kristlane juba varem, kuuludes, nagu enamik toonastest germaanlastest, [[ariaanlus|ariaanlaste]] hulka, samas pole ka võimatu, et ristimine leidis aset alles [[6. sajand]]i esimesel kümnendil. Milline oli Chlodowechi varasem uskkondlik kuuluvus, pole seega teada. Ilmselt oli suur osa franke toona veel [[paganlus|paganad]], kuid vähemalt nende ülikkond ei austanud arvatavasti mitte enam germaani muinasjumalusi, vaid hoopis Vana-Rooma jumalaid.
 
== Sõjakäigud ==
Chlodowechi katse allutada burgunde kukkus [[500]]. aastal läbi, kuid järgnevalt purustas ta Lõuna-Gallias [[läänegoodid]], kes suundusid [[Ibeeria]]sse. Chlodovech liitis aga oma riigiga enamiku [[Akvitaania]]st. [[509]]. aasta paiku tegi Chlodowech Pariisist oma pealinna ning umbes samal ajal jagas ta riigi Frangi allkuningate vahel. Hakkasid kujunema Frangi riigi ajaloolis-territoriaalsed üksused ([[Austraasia]], [[Neustria]] jt). Chlodowech korraldas ka kirikureformi, kutsudes kokku Esimese Orleansi kirikukogu. Seal määras ta kindlaks Frangi riigikiriku olemuse, mis pidi ennekõike olema kuningat toetav.
Värskelt võimule saanud Chlodovech pööras oma tähelepanu Syagriuse juhitud Soissonsi kuningriigi poole, mis koosnes Lyoni provintsidest ja Belgica Secunda osadest. 486. aastal alustas Chlodovech koos teiste frangi hõimupealikega [[Syagrius]]e vastu sõjaretke. Syagrius sai lüüa ja põgenes [[läänegootid]]e kuninga [[Alaric II]] juurde.
 
{{Tsitaat2|”Ent Gallia noorsoo vaprus ja arvukus olid ammu kopkku kuivanud; ja Syagriuse lipu all marssivad distsiplineerimatud vabatahtlike või palgasõdurite jõugud ei saanud vastu frankide rahvuslikule uljusele”|Edward Gibbon <br> ''"Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu"''<br> 2016}}
511. aastal Chlodowech suri ning tema riik jagunes nelja poja vahel. Hiljem liitis üks neist, [[Chlothar I]], Frangi riigi taas ühtseks tervikuks.
==== Syagrius ====
Läänegoodid andsid pagendusse läinud Syagriuse siiski Chlodovechile üle ning samal aastal ta saladuskatte all ka hukati. Chlodovechi sõda Soissonsi kuningriigi vastu võis olla motiveeritud soovist seal elanud frankide hõimude üle võimu saavutada. Soissonsi kuningriigi vallutamine kiirendas frankide liikumist lõuna poole ning Syagriuse endise kuningriigi südamik muutus frangi võimu keskuseks.<ref>Geary, PJ. 1988, pp. 82-83.</ref>
==== Alemannid ====
Chlodovechi üheks kõige silmapaistvamaks sõjaliseks saavutuseks on peetud u 496. aastal alemannide üle saavutatud võitu Tolbiac’s (tänapäeva Zülpich, Trierist põhja pool).<ref>Geary, PJ. 1988, pp. 84</ref> Alemannid olid asunud elama Galliasse, Alsace’i ja Lorraine’i provintsidesse, ning samal aastal ründasid nad ka frankide liitlast, Cologne’i kuningriiki. Chlodovech asus vasturünnakule ja mõlemad osapooled kohtusid Tolbiac’i lähistel. Tours’i Gregoriuse (u 538-594) kirjelduse järgi hakkasid frangid pärast pingelist võitlust taganema, kuid Chlodovech suutis oma mehi distsiplineerida ning lahingu käigu enda kasuks pöörata. Verise lahingu tulemusena hukkus alemannide viimane kuningas ning ta rahvas põgenes lahinguväljalt. Ellu jäänud pidid kuuletuma uutele kuningatele ning frangid taastasid oma kunagised elupaigad Reini jõe idakaldal. Alemannide Gallia alad läksid samuti frankide kontrolli alla.<ref>Gibbon, E. 2016, pp. 285-286</ref>
==== Läänegoodid ====
Pärast läänegootide kuninga [[Euric]]i (466-484) surma oli nende kuningriik haavatavas olukorras. Geary arvates ajendas see kahtlemata Chlodovechi lõuna poole laiendama. Sõjaretk läänegootide vastu 507. aastal oli Geary hinnangul hästi koordineeritud - Chlodovech tegi koostööd ka Bütsantsi keisri Anastasiusega, kelle laevastik takistas Itaalia rannikul läänegootidele abi osutada püüdnud idagoote. 507. aastal said läänegoodid Vouillé’s lüüa, kuningas Alaric II tapeti ning järgneva aasta jooksul hõivasid frangid läänegootide pealinna Toulouse'i.<ref>Geary, PJ. 1988, pp. 87.</ref>
 
=== Võimu kindlustamine ===
Chlodowechi loetakse sageli esimeseks [[Prantsusmaa]] kuningaks, kuigi reaalselt polnud tal hilisemate prantslastega kuigipalju ühist: ta oli germaanlane ning valitses franke ja ladinakeelseid galle, kelle segunemisel alles sajandite jooksul kujunesid prantslased.
 
Pärast võidukat sõjakäiku läänegootide vastu kohtus Chlodovech Tours’is keiser [[Anastasius]]e saadetud emissaridega. Anastasiuse saadikud esitasid talle ametliku dokumendi, mis tunnustas teda Rooma aukonsuliks. Ajaloolase Patrick J. Geary hinnangul võis Chlodovech kasutada Bütsantsi saadikute antud aunimetust ära selleks, et legitimiseerida oma kuninglikkus ning tugevdada oma autoriteeti tema territooriumil paiknevate galloroomlaste üle. Tours’i Gregoriuse väitel ilmus Chlodovech Tours’i Püha Martini basiilikasse purpurtuunikas ja -keebis ning asetas endale diadeemi pähe. Geary on tõlgendanud seda kui Chlodovechi soovi täiendada oma kuninglikkust Rooma keiserlike traditsioonidega.<ref>Geary, PJ. 1988, pp. 87.</ref>
== Kirjandus ==
* [[Felix Dahn]], "Chlodovech" (romaan rahvasterändamise ajast). Saksa keelest tõlkinud [[Uno Liivaku]]. [[Monokkel (kirjastus)|Monokkel]], [[Tallinn]] [[2005]]
 
[[File:Conquests of Clovis.png|thumb|Chlodovechi vallutused]]
{{algus}}
 
<tr>
== Pärand ==
<td rowspan=4>Eelnev:<br>'''[[Childerich I]]'''</td>
 
<td rowspan=4>'''[[Frangi kuningate loend|Frankide kuningas]]'''<br> [[481]]&ndash;[[511]]</td>
Pärast sõda läänegootidega kuulutas Chlodovech oma uueks pealinnaks Pariisi. <ref>Wood, I. 1994, pp.41</ref> Oma valitsusaja lõpuaastatel muutis Chlodovech saali õiguse kristlusega kokkusobivamaks.<ref>Gibbon 2016, pp. 306-307</ref> Ligikaudu 5. ja 6. sajandi vahetusel üleskirjutatud õiguste kogu koosneb nii germaani tavaõigustest, kui ka kristlikest põhimõtetest lähtuvatest punktidest. Nii on Saali õiguses välja toodud veritasu ja trahvi süsteem, kuid on mainitud ka kiriklikku asüüliõigust. Asüüliõiguse andis Kuningas Chlodovech 511 aasta kirikukogul Orleansis. <ref>Sootak 1998, pp.83-84</ref> Veretasu ehk meheraha instituudu kohaselt pidi talupoja tapmsel tasuma 800 kuldmündi suurust trahvi.<ref>Gibbon 2016, pp. 309-310</ref>
<td>Järgnev:<br>'''[[Chlothar I]]''' <br><small>([[Soissons]]'is)</small></td>
 
<tr>
Frankide kuningriigi arengus oli Chlodovechil oluline, kuid mitte otsustava tähtsusega roll. 511. aastaks, kui kuningas suri, oli Frankide kuningriigist saanud üks Gallia piirkonna võimsamaid riike. Lisaks oli Frangi riigist kujunenud Bütsantsi keisririigi olulisemaid liitlasi Lääne-Euroopas. Chlodovechi pärandiks oli saali frankide muutmine poliitiliselt mõjuvõimsaks rahvaks, kelle võim ulatus Galliast Vahemere äärsete piirkondadeni. Pärast Chlodovechi surma jagati Frangi riik germaani kommete kohaselt poegade vahel. Chlodovech soovis, et pärast tema surma jagataks riik tema poegade vahel, kuna ta uskus, et selline jagamine on õiglane ja see peegeldab riigis olevat olukorda. Vanim poeg, Teoderich päris võimu Reimsis, [[Chlodomer]] päris [[Orleans]]'i, [[Childebert]] sai võimule [[Pariis|Pariisis]] ning [[Chlotar]] päris võimu [[Soissons]]'s.<ref>Wood 1994, pp.49-50</ref>
<td>Järgnev:<br>'''[[Childebert I]]''' <br><small>([[Pariis]]is)</small>
 
<tr>
== Chlodovech ja ristiusk==
<td>Järgnev:<br>'''[[Chlodomer]]''' <br><small>([[Orleans]]'is)</small>
[[Fail:Master Of Saint Gilles - The Baptism of Clovis - WGA14482.jpg|pisi|Chlodovechi ristimine]]
<tr>
Tõenäoliselt võttis Chlodovech ristiusu vastu umbes aastatel 497–507. Missugust usku oli Chlodovech enne ristiusku astumist, pole teada. [[Gregorius Tours]]'ist on kirjutanud, et selleks oli Rooma polüteism. Alternatiivselt võis Chlodovech praktiseerida Gallia piirkonnas levinud keldi mõjutustega frangi polüteismi või hoopis ariaanlikku kristlust. Gregorius Tours'ist on Historia Francorum'is väitnud, et Chlodovechi pöördumisel ristiusku oli võtmeroll tema abikaasal, Burgundiast pärit Clothildel, kes oli katoliku usku. Vahetult enne alemannide vastu lahingusse sööstmist olevat Chlodovech andnud lubaduse, saavutades vaenlaste üle võidu, pöördub ta ristiusku. Patick J. Gerly arvates võis Chlodovechi silmis Kristus olla võimas liitlane, kes aitab frankidel lahingus edu saavutada.<ref>Geary, 1988 pp. 85</ref> Eesti religiooniloolase Riho Saardi järgi lasi Chlodovech ennast pärast Tolbac’i lahingut, 496. aasta jõulupühal<ref>Saard, 2005 pp. 82</ref>, Püha Remigiusel ristida Reims’i linna katedraalis, kusjuures ristimise põhjus võis olla poliitiline, andes frankidel võimaluse moodustada liitlassuhteid ning sulanduda ühte kristlastest gallo-roolmaste ja bütsantslastega. Teisalt andis ristiusu vastuvõtmine frankidel võimaluse rünnata ariaanlastest naabreid burgunde ja goote.<ref>Geary, 1988 pp.85-86</ref>
<td>Järgnev:<br>'''[[Theuderich I]]''' <br><small>([[Reims]]is)</small>
 
</tr>
=== Orleans'i kirikukogu 511. aastal===
{{lõpp}}
 
511. aastal kutsus kuningas Chlodovech kokku riikliku kirikukogu, mille käigus otsustati, et kirik toimib ülesehituselt nagu Roomas. Sealjuures jätsid frankide kuningad endale õiguse määrata ametisse vaimulikke, küsida neilt makse kirikumaade eest ja kohustada neid vajadusel riigi eest sõtta minema.<ref>Saard, 2005, pp. 82</ref>Eeltoodud kirikumaade eest ei pidanud vaimulikud makse tasuma, kui tegemist oli kuninga poolt kingitud maaga. Kogutud maksude eest pidi kirikuid korrastama, piiskoppe toitma ja ka vaeseid ning teisi abivajajaid aitama.<ref>Wallace-Hadrill 1983, pp. 95</ref>
 
Sama aasta juulis Orléans’is peetud kirikukogul vajasid kinnitamist teisedki Chlodovechi poolt üles seatud küsimused. Lisaks eelnevalt kirjeldatud otsustele kinnitas kontsiil vaimulike elukorraldust reguleerivad punktid. Vaimuliku kooselu naisega oli reguleeritud vanade kristlike reeglite järgi ehk puudus tsölibaat. Reguleeritud oli piirkondlik kirikuhierarhia, mille eesotsas seisis piiskop, kelle juhtida oli piiskopkond koos sellele kuuluvate maa-alade ja kloostritega,ning piiskopkonnas teenivad abtid ja mungad. Kirikukogu kinnitas kombe, mille kohaselt pidi iga tulevane kontsiil, nii provintsiaalne kui ka üleriigiline, kinnitama oma pühendumust käibel olevate religioosete reeglite üle<ref>Wallace-Hadrill 1983, pp. 95</ref>
 
== Viited ==
{{viited}}
== Kirjandus ==
 
* Geary, PJ. Before France & Germany: The Creation & Transformation of the Merovingian World. New York: Oxford University Press
==Vaata ka==
* Gibbon, E. Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu. II köide. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
*[[Frangi kuningate loend]]
* Halsall, G. “Barbarian Migrations and the Roman West, 376-568”. United Kingdom: Cambridge University, 2007.
* Labrune, G. Toutain, PH. Prantsusmaa ajalugu. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 2000.
* Sootak, J. Veritasust kriminaalteraapiani. Tartu: Juura, 1998.
* Zetterberg, S. Maailma ajalugu. Tallinn: Kirjastus "Varrak", 2015.
* Wallace-Hadrill, J.M. The Frankish Church. Oxford: Oxford University Press, 1983.
* Wood, I. The Merovingian Kingdoms 450-751. London: Longman Group UK, 1994.
== Välislingid ==
[https://en.wikipedia.org/wiki/Clovis_I Ingliskeelne vikipeedia artikkel.]
 
[https://www.ancient.eu/Clovis_I/ Clovis I. "Ancient History Encyclopedia"]
[[Kategooria:Merovingid]]
[[Kategooria:Frangi kuningad]]
[[Kategooria:Sündinud 466Keskaeg]]
[[Kategooria:SurnudFrangi 511riik]]