Süüteo aegumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' Süüteo aegumine on ajaline piirang sellele, kui kaua peale süüteo lõpuleviimist võib isikut veel selle eest süüdi mõista ja karistada. Aegunud süüteo eest teo tegija...' |
Pmst kõike |
||
1. rida:
Süüteo aegumine on ajaline piirang sellele, kui kaua peale [[Süütegu|süüteo]] lõpuleviimist võib isikut veel selle eest süüdi mõista ja karistada. Aegunud süüteo eest teo tegijat karistada ei saa. Aegumise vajalikkust on põhjendatud erinevate arvamustega. On väidetud, et aja möödudes väheneb teo karistusväärsus. Süüdistatava vaatepunktist on aegumine oluline, sest ennast kaitsta kauges minevikus toimunud teo süüdistuse eest on raske. Samuti vabastab aegumine politsei ja kohtud vanade juhtumitega tegelemisest ja võimaldab neil oma ressursid paigutada värskete kuritegude lahendamisele. ▼
Süüteo aegumise õiguslik toime on see, et kui [[kuritegu]] või [[väärtegu]] aegub, siis menetlus kas ei alga või lõpeb.<ref>'''Käbi. R. Õigusblogi. Kuriteo aegumine. 2017 - <nowiki>http://kabi.ee/kuriteo-aegumine/(25.09.2018)</nowiki>'''</ref> ▼
▲Süüteo aegumine on ajaline piirang sellele, kui kaua peale süüteo lõpuleviimist võib isikut veel selle eest süüdi mõista ja karistada. Aegunud süüteo eest teo tegijat karistada ei saa. Aegumise vajalikkust on põhjendatud erinevate arvamustega. On väidetud, et aja möödudes väheneb teo karistusväärsus. Süüdistatava vaatepunktist on aegumine oluline, sest ennast kaitsta kauges minevikus toimunud teo süüdistuse eest on raske. Samuti vabastab aegumine politsei ja kohtud vanade juhtumitega tegelemisest ja võimaldab neil oma ressursid paigutada värskete kuritegude lahendamisele.
▲Süüteo aegumise õiguslik toime on see, et kui kuritegu või väärtegu aegub, siis menetlus kas ei alga või lõpeb.
== Sätestus ==
Aegumine on sätestatud [[Karistusseadustik|karistusseadustiku]] 6. peatükis. Süüteo aegumisest räägib karistusseadustiku § 81. KarS § 81 sätestab süütegudele järgmised aegumise ajad: ▼
1. Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on ette nähtud vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või juriidilise isiku puhul sundlõpetamine. Sellise kuriteo aegumise tähtaeg on 10 aastat teo lõpuleviimisest. ▼
▲Aegumine on sätestatud karistusseadustiku 6. peatükis. Süüteo aegumisest räägib karistusseadustiku § 81. KarS § 81 sätestab süütegudele järgmised aegumise ajad:
▲1. Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on ette nähtud vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või juriidilise isiku puhul sundlõpetamine. Sellise kuriteo aegumise tähtaeg on 10 aastat teo lõpuleviimisest.
2. Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on ette nähtud vangistus kuni 5 aastat või rahaline karistus. Sellise kuriteo aegumise aeg on 5 aastat teo lõpuleviimisest.
3. Aegumatud on näiteks agressioonikuritegu, genotsiidikuritegu, inimsusevastane kuritegu, sõjakuritegu ja kuritegu, mille eest määratakse eluaegne vangistus.
4. Väärtegude puhul on aegumisajak enamasti 2 aastat välja arvatud juhud, kus seaduses on aegumis ajaks määratud 3 aastat.▼
5. Jätkuva süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo lõpuleviimisest.▼
▲4. Väärtegude puhul on aegumisajak enamasti 2 aastat välja arvatud juhud, kus seaduses on aegumis ajaks määratud 3 aastat.
6. Vältava süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega vältava teo lõppemisest. ▼
▲5. Jätkuva süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo lõpuleviimisest.
▲6. Vältava süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega vältava teo lõppemisest.<ref name=":0">'''Karistusseadus - RT I, 29.06.2018, 66.'''</ref>
Süüteo aegumist on võimalik ka peatada või katkestada.
Karistuseadustiku § 81 lg 5 alusel katkeb kuriteo aegumine järgmiste menetlustoimingute tegemisega:
1. Kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamisega või tema vara või rahapesu objektiks oleva vara arestimisega;
2. Süüdistava kohtu alla andmisega;
3. Kohtuliku arutamise edasilükkamisega süüdistatava ilmumata jäämise korral;
4. Kohtulikul arutamisel süüdistatava ülekuulamisega;
5. Kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määramisega.<ref name=":0" />
Kuriteo aegumine algab uuesti peale menetlustoimingu tegemist. Isikut ei tohi mõista kuriteos süüdi ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud kokku 15 aastat koos katkestustega.
27. rida ⟶ 37. rida:
Karistuseadustiku § 81 lg 7 alusel peatub süüteo aegumine järgmistel juhtudel:
1. Kahtlustatava, süüdistatava või menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde;
2. Väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni;
3. Tahtevastase abielu, naise suguelundite sandistava moonutamise, raseduse ebaseadusliku katkestamise ning seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo korral noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes kuni kannatanu kaheksateistaastaseks saamiseni, kui kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud enne tema poolt nimetatud vanuse saavutamist. ▼
▲3. Tahtevastase abielu, naise suguelundite sandistava moonutamise, raseduse ebaseadusliku katkestamise ning seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo korral noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes kuni kannatanu kaheksateistaastaseks saamiseni, kui kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud enne tema poolt nimetatud vanuse saavutamist.<ref name=":0" />
Esimeses kahes punktis toodud juhul ei uuene aegumine, kui kuriteo lõpuleviimisest on möödunud viisteist aastat. ▼
▲Esimeses kahes punktis toodud juhul ei uuene aegumine, kui kuriteo lõpuleviimisest on möödunud viisteist aastat.
Väärtegude puhul ei uuene aegumine , kui väärteo lõpuleviimisest on möödunud kolm aastat (kui väärteo aegumistähtaeg on kolm aastat, ei uuene aegumine, kui väärteo lõpuleviimisest on möödunud neli aastat).
== Varasem sätestus ==
2001. aasta [[Kriminaalkoodeks|kriminaalkoodeksis]] oli kriminaalvastusele võtmise aegumine sätestatud § 53. Aegumise tähtajad olid seal samad. Esimese astme kuriteo puhul kümme aastat ja teise astme kuriteo puhul 5 aastat. Erinevalt kehtivast karistusseadustikus oli koodeksis ka kolmanda astme kuritegu, mis tähendas kuritegu, mille eest on karistus rahatrahv, teatavalt ametikohalt töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine või arest. Sellise kuriteo astme puhul oli aegumise tähtaeg 2 aastat.▼
Süüteo aegumine katkes ainult sellisel juhul, kui isik pani enne aegumist toime uue kuriteo. ▼
▲2001. aasta kriminaalkoodeksis oli kriminaalvastusele võtmise aegumine sätestatud § 53. Aegumise tähtajad olid seal samad. Esimese astme kuriteo puhul kümme aastat ja teise astme kuriteo puhul 5 aastat. Erinevalt kehtivast karistusseadustikus oli koodeksis ka kolmanda astme kuritegu, mis tähendas kuritegu, mille eest on karistus rahatrahv, teatavalt ametikohalt töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine või arest. Sellise kuriteo astme puhul oli aegumise tähtaeg 2 aastat.
▲Süüteo aegumine katkes ainult sellisel juhul, kui isik pani enne aegumist toime uue kuriteo.
Aegumine peatus ainult juhul,kui isik ennast uurimise või kohtu eest varjas.
Sellised sätestatud aegumised ei olnud kohaldatavad isiku suhtes, kes oli süüdi kuriteos rahu või inimsuse vastu või sõjakuriteos.<ref>'''Kriminaalkoodeks - RT 1992, 20, 288.'''</ref>
== Viited ==
| |||