Taani keel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
31. rida:
Kui üksikud erandid välja arvata, on [[Kopenhaagen]]i keelelise domineerimise täielikkuse tõttu 1960–1980ndatel aastatel taani keele praegust kõnelejaskonda hinnatud üheks homogeensemaks omasuuruste seas maailmas.<ref name="Siiner2012" /> Kui ka enne 1960. aastat peeti pealinna kõnelemisviisi prestiižseimaks, siis varasem vahetegemine pealinna "hea" ja "kombeka" ning murrete "halva" ja "lohaka" kõnelemisviisi vahel ei avaldanud keelelisele mitmekesisusele olulist mõju. 1960. aastatest hakati aga televiisori vahendusel rääkima "kohasest" ja "kohatust" kõnelemisest, mis tasalülitas keelelise mitmekesisuse peaaegu täielikult ning murdetunnusteks jäi peamiselt [[prosoodia]].<ref name="ZpTRU" /> Sellest hoolimata levis pealinna prestiižsuse läbi kaks eristatavat kõnevormi – riigitaani keel (''rigsdansk'') ja Kopenhaageni keel (''københavnsk''), mida on nende erineva sotsiaalmajandusliku päritolu tõttu nimetatud vastavalt ka kõrg-Kopenhaageni keeleks ja madal-Kopenhaageni keeleks, mis on tulenenud nende algse kõnelejaskonna ühiskondlikust positsioonist.<ref name="Siiner2012" />
Tänapäeva noorte seas õpitakse riigitaani keel selgeks enamasti koolis ja Kopenhaageni keel enamasti avaliku meedia vahendusel<ref name="BXifb" />, mistõttu on keelevariandid omandanud teatud stereotüübid. Nõnda tunnetatakse riigitaani keele kõnelejaid "haritute", "sihikindlate" ja "hoolsatena", samas kui Kopenhaageni keel assotsieerub "laheda", "moodsa" ja "enesekindlaga".<ref name="UNA3j" /> Sedamoodi on riigitaani keelega seotud teadvustatud prestiiž, s.t. eelistusi küsides hinnatakse seda kõrgemalt, seevastu on Kopenhaageni keelel varjatud prestiiž, mis tähendab, et vabalt rääkides eelistatakse just seda vormi.<ref name="WKkez" /> Valdava varjatud maine tõttu arvatakse, et ühiskeel liigub tulevikus Kopenhaageni keele poole.<ref name="4qQlt" /> Pealinna keeleline mõju püsib siiani, teiste keskuste
== Kiri ==
|