Redaktsioon: 19. detsember 2018, kell 12:32 redigeeri MerPa (arutelu \| kaastöö) 44 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. detsember 2018, kell 13:08 redigeeri eemalda MerPa (arutelu \| kaastöö) 44 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{Raudteeliinid \| box_width = \| name = Rail ~~Baltic~~Baltica \| color = \| image = [[File:RBINFO.png\|350px\|]] 27. rida: Rail Baltica on üks [[Euroopa Liit\|Euroopa Liidu]] esmatähtsaid projekte üle-euroopalise transpordikoridori [[TEN-võrgustikud\|TEN-T võrgustiku]] loomisel, mis ühineb Euroopa raudteevõrguga Leedu ja Poola piiril. Tallinnast Poola-Leedu piirile kulgeva raudteeühenduse kogumaksumuseks on hinnatud 5,8 miljardit eurot, sealjuures on Euroopa Liit valmis kaasfinantseerima projektikuludest kuni 85%. Eesti osa maksumus on 1,35 miljardit eurot, millest Eesti omafinantseering on 229 miljonit eurot.<ref name="VPOyZ" /> 2018. aasta aprillis kinnitasid Balti riikide transpordivaldkonna eest vastutavad ministeeriumid Rail ~~Balticu~~Baltica projekteerimisjuhised<ref>[http://www.railbaltica.org/et/oluline-tahis-rail-baltica-edasisel-planeerimisel-kinnitati-projekteerimisjuhised/ Oluline tähis Rail Baltica edasisel planeerimisel: kinnitati projekteerimisjuhised]</ref>, mille oli koostanud Prantsusmaa konsultatsiooni- ja tehnoloogiaettevõte [[SYSTRA S.A.]]. Projekteerimisjuhistes on määratud peamised nõuded ja standardid Rail ~~Balticu~~Baltica raudtee loomiseks. Põhiparameetrid: 33. rida: * Maksimaalne pikkus kaubarongidele: 1 050 meetrit * Maksimaalne teljekoormus: 25 tonni * Rail ~~Balticu~~Baltica taristule ei tule samatasandilisi ristumiskohti maanteedega ega laiarööpmeliste raudteedega (1520/1524 mm), välja arvatud juhul, kui ei ole võimalik kasutada muid lahendusi * Raudtee elektrifitseerimisel kasutatakse 2 x 25 kV vahelduvvoolusüsteemi * Liiklushalduseks kasutatakse kõige uuema põlvkonna Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi 39. rida: Raudteeliini jaoks rajatakse Balti regiooni kolm peamist kaubaterminali: [[Muuga]] Eestis, [[Salaspils]] Lätis ja [[Kaunas]] Leedus ning vähemalt seitse rahvusvahelist reisiterminali: [[Tallinn]], [[Pärnu]], [[Riia]], [[Riia lennujaam]], [[Panevežys]], [[Kaunas]] ja [[Vilnius]]. Rail ~~Baltic~~Baltica on täielikult elektrifitseeritud raudtee, millest tulenevalt on võimalik transpordisektoris vähendada [[süsihappegaas]]i eraldumist keskkonda. Sealjuures on raudteeliini projekteerimisel arvestatud [[Natura 2000]] ja teiste looduskaitsealade hoidmisega. == Eellugu == 46. rida: Maapealse Euroopa riike ühendava [[Raudteetransport\|raudteetranspordi]] magistraalide väljaarendamist kiirendas mingil määral ka 2010. aasta kevadel [[Island]]i [[Eyjafjallajökull]]i [[Vulkaan\|vulkaani]] purskamise ja selle tulemusel tekkinud tuhapilved, mis halvasid senise lennuliikluse Euroopas ning avaldasid mõju Euroopa-sisesele transporditaristule. Balti riikide ja Soome puhul ilmnes nende selge eraldatus muust Euroopast. Väidetakse, et Rail ~~Balticu~~Baltica vajadusele on pikalt osutanud ka Soome, sest see avardaks oluliselt Soome ekspordivõimalusi maad mööda Euroopa suunal. Eesti geotehnikaeksperdi [[Ago Vilo]] osalusel on tehtud ka eeltöö[[Rail Baltic#cite note-yBvic-8\|<sup>[8]</sup>]], mis näitas [[Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel\|Soome ja Eesti vahelise tunneliühenduse]] realistlikkust. Samuti viis Viimsi vallavalitsus läbi uuringu[[Rail Baltic#cite note-fh3ZZ-9\|<sup>[9]</sup>]], mille tulemusel sai kinnitust Harju maakonnaplaneeringus määratud tunneli asukoha säilitamise vajalikkus. Rail Baltica raudteetunnelit Eesti valitsusel lähima paarikümne aasta perspektiivis veel kavas projekteerida ei ole, kuid selle jaoks vajalik maa-ala [[Viimsi vald\|Viimsi]] vallas on tagatud läbi valla [[Üldplaneering\|üldplaneeringu]], kajastudes vägagi täpselt Äigrumäe küla, Laiaküla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneeringu kaartidel ja tekstis. Tunneli teemal on ilmunud ka Läänemere raudteeühenduste võimalikkust kirjeldav põhjalik artikkel.[[Rail Baltic#cite note-L1j4y-10\|<sup>[10]</sup>]] 2017. aastal vastas Euroopa Parlamendi liikme [[Urmas Paet]]<nowiki/>i tunneli teemalisele arupärimisele Euroopa Komisjoni liige Violeta Bulc, kelle sõnul on Rail Baltica projekti lõpuleviimine vajalik eeltingimus, et Tallinna ja Helsingi püsiühendus majanduslikult elujõuline oleks.[[Rail Baltic#cite note-N60bq-11\|<sup>[11]</sup>]] Esimese tasuvusuuringu Rail Balticu teostatavuse kohta koostas [[Euroopa Komisjon]]i Regionaalpoliitika peadirektoraadi tellimusel [[COWI A/S]]. Uuringu<ref name="peec1" /> põhjal oli parimate majandusnäitajatega, säästlikuim loodusele ja elukeskkonnale ning suurima mõjuga reisiliiklusele olemasoleva [[Tapa]], [[Tartu]] ja [[Valga]] kaudu kulgeva raudtee renoveerimine ja kiiruste tõstmine kuni 160 km/h. Nüüdispuhasväärtuse osas osutus uuringu järgi kõige kasulikumaks läbi Pärnu kulgeva raudtee ehitamine. Projekt kinnitati [[TEN-võrgustikud\|TEN-T]] prioriteetprojektiks ja EL-i toetuse abil alustati ehitust<ref name="gn4rL" />.▼ ▲Esimese tasuvusuuringu Rail ~~Balticu~~Baltica teostatavuse kohta koostas [[Euroopa Komisjon]]i Regionaalpoliitika peadirektoraadi tellimusel [[COWI A/S]]. Uuringu<ref name="peec1" /> põhjal oli parimate majandusnäitajatega, säästlikuim loodusele ja elukeskkonnale ning suurima mõjuga reisiliiklusele olemasoleva [[Tapa]], [[Tartu]] ja [[Valga]] kaudu kulgeva raudtee renoveerimine ja kiiruste tõstmine kuni 160 km/h. Nüüdispuhasväärtuse osas osutus uuringu järgi kõige kasulikumaks läbi Pärnu kulgeva raudtee ehitamine. Projekt kinnitati [[TEN-võrgustikud\|TEN-T]] prioriteetprojektiks ja EL-i toetuse abil alustati ehitust<ref name="gn4rL" />. === Nimi === 54. rida ⟶ 56. rida: === AECOMi uuring === Pärnu kaudu kulgeva standardrööpmelise otsetee teostatavuse uurimiseks tellisid Balti riigid 2007. aastal ühiselt Briti konsultatsioonifirmalt [[AECOM]] Rail Balticu [[tasuvusuuringu]]<ref name="dDSHZ" />, mis kinnitas, et [[Euroopa Liit\|Euroopa Liidu]] 2 miljardi eurose planeeritud investeeringutoetusega võib prognoosida projekti kasumlikkust. Projekti võiks toetada ka Euroopa Liidu aastate [[2014]]–[[2020]] eelarveperioodi uue toetusfond [[Euroopa Ühendamise Rahastu]] (''Connecting Europe Facility''), mille tingimusi rahvusvaheline Rail ~~Balticu~~Baltica rajamise projekt täidaks.<ref name="poom" /> [[Fail:Rail Balticu reisijaamad.png\|pisi\|350px\|Rail Balticu planeeritavad reisijaamad]] 69. rida ⟶ 71. rida: === Ernst & Youngi analüüs === 2017. aasta aprillis avalikustati [[Ernst & Young\|Ernst & Youngi]] teostatud Rail ~~Balticu~~Baltica projekti tasuvusanalüüs<ref name="Ck1PF" />. Tasuvusanalüüs sedastab, et Rail Balticu projekti eeldatav kogumaksumus on 5,8 miljardit eurot kolme riigi peale (Eesti – 1,346 miljardit (riigi osalus 268–1154 miljonit), Läti – 1,968 miljardit (riigi osalus 393–1575 miljonit), Leedu – 2,473 miljardit (riigi osalus 493–2149 miljonit))<ref name="RM4pb" />. [[Fail:Rail_Baltica_kasutegurid.pdf\|alt=\|pisi\|400x400px\|Rail Balticu kasutegurid]] Analüüsis leiti, et: * Projekti mõõdetav sotsiaalmajanduslik tulu – hinnanguliselt 16,2 miljardit eurot – kaalub kaugelt üles siseriiklikud investeeringud. Lisaks sellele on projektil hinnanguliselt täiendav SKTd suurendav mõju väärtuses kaks miljardit eurot. * Keskmiselt toob Rail ~~Baltic~~Baltica kolme Balti riigi majanduskeskkonnale mõõdetavat netotulu kuus eurot iga riigieelarvetest investeeritud euro kohta. * Rail ~~Balticu~~Baltica projekt loob ehitusetapi jooksul 13 000 täistööajale taandatud ehitusvaldkonna töökohta ja 24 000 täistööajale taandatud kaudset ja projekti tulemusel tekkinud töökohta projektiga seotud tööstusharudes. * Kasutuse jooksul loob Rail ~~Baltic~~Baltica tingimused 400 inimelu päästmiseks. CO2 heitkoguste vähenemisest tekib tulu 2,0 miljardi euro väärtuses ja õhusaaste vähenemisest 3,3 miljardi euro väärtuses, millega panustatakse suurel määral ELi ülemaailmsesse juhtpositsiooni keskkonnasäästlikkuses. * 2030. aastal on raudteerööbaste, sildade, tunnelite, terminalide, jaamade jm hoolduskulud hinnanguliselt 58,9 miljonit eurot kogu raudteetrassi ulatuses kõigis kolmes riigis. * Uuring kinnitab, et pärast esialgset viie aasta pikkust siseriikliku finantsabi perioodi (28,6 miljonit eurot kolme Balti riigi peale) projekti kasutuselevõtu etapis, mil Rail ~~Baltic~~Baltica saavutab oma kavandatud potentsiaali, on taristu haldaja pikas perspektiivis rahaliselt jätkusuutlik. == Projekti teostajad == 94. rida ⟶ 96. rida: [[2011]]. aasta septembris võttis [[Eesti Vabariigi Valitsus\|Eesti valitsus]] esimesena [[Põhja-Euroopa]] riikidest vastu strateegilise otsuse uue kiirraudteetaristu väljaarendamise kohta, fikseerides, et Eestist algav ''ca'' 240 km/h kiirusele kavandatav raudteeliin algab Eestis Tallinnast ja kulgeb [[Pärnu]] kaudu Riia poole.<ref name="poom" /> 2012. aasta aprillis algatati Vabariigi Valitsuse korraldusega Harju, Rapla ja Pärnu maakondades maakonnaplaneeringud Rail ~~Balticu~~Baltica trassi koridori asukoha määramiseks. Samasse aastasse jääb ka Vabariigi Valitsuse poolt üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kehtestamine. Üleriigilise planeeringu koostamise raames toimusid avalikud arutelud ja konsultatsioonid<ref name="rVRa6" />, kuhu olid kaasatud ja millest oli võimalik osa võtta erinevatel osapooltel – ekspertidel, ametkondadel ja laiemal avalikkusel. 2013. aasta 3. mail allkirjastati hankeleping Eesti territooriumil Rail ~~Balticu~~Baltica maakonnaplaneeringute, keskkonnauuringute ja eelprojekti koostamiseks.<ref name="cHrnf" /> Planeeringute ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) protsessis lubati huvitatud osapooltel esitada oma arvamust ja seisukohti kirjalikult või käies kohal avalikel aruteludel. Avalikke arutelusid korraldati seadusega nõutud miinimumist rohkem ja osalus nendel oli kõrge. Üldjoontes oli aruteludel tehtud ettepanekutega arvestamine ja mittearvestamine tasakaalus, mõlemaid vastavalt 28%. Peaaegu võrdsele tasemele jäi ka pigem arvestamine ja pigem mittearvestamine, vastavalt 17% ja 15%, mille puhul vastav muudatus kas niikuinii tehti või niikuinii ei tehtud. 12% ehk 20 ettepanekut olid sellised, millele hinnangut ei saanud anda, kuna tegemist on hetkel veel koostamisel oleva planeeringuga ning paljud asjad pole veel selged.<ref name="RaHXJ" /> Maakonnaplaneeringute ja KSH koostamise käigus viidi läbi mitmeid avalikustamise etappe ning avalikke arutelusid on toimus enam kui 80 (kokku üle 4000 osaleja), lisaks toimus eelnevalt ka hulgaliselt koosolekuid/arutelusid erinevate ametkondade ja huvipooltega. Keskkonnaministeerium kiitis Rail ~~Balticu~~Baltica keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruande heaks 11. augustil 2017.<ref name="JadAd" /> Üheks KSH osaks on uuring, mis püüab leida võimalusi Rail ~~Balticu~~Baltica trass osaliselt tarastamata jätta, mis võimaldaks suurulukite parema liikumise üle kavandatava raudteetrassi.<ref name="mosLN" /> 2013. aasta 11. detsembril vastuvõetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsekohalduv määrus üle-euroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta (nn TEN-T määrus). Määruse lisaks olevas kaardimaterjalis on Rail ~~Baltic~~Baltica märgitud TEN-T põhivõrgu osana trassil Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas-Varssavi. Määruse lisad on Euroopa Liidu liikmesriikidele (sh Balti riigid) õiguslikult siduvad. 31. jaanuaril 2017 allkirjastasid kolme Balti riigi peaministrid Rail Baltica riikidevahelise kokkuleppe, millega fikseeriti õigusjõuga dokumendis riikide kohustused, mis on vajalikud Balti riikide kaudu Kesk-Euroopaga raudteeühenduse rajamiseks. Kokkulepe on üks Rail ~~Balticu~~Baltica raudteeühenduse rajamise eeldus. Selle eesmärgiks on muu hulgas suurendada Rail ~~Balticu~~Baltica osalisriikide vastastikust usaldust raudteeühenduse rajamisel. Kokkuleppega määratleti nii Rail ~~Balticu~~Baltica üldised tehnilised parameetrid kui ka marsruut ning rajamise tähtaeg.<ref name="C9b98" /> Vahetult enne jaanipäeva, 19. juunil 2017, ratifitseeris Riigikogu 63 poolthäälega Rail ~~Balticu~~Baltica rahvusvahelise kokkuleppe,<ref name="WAcKx" /> mille Eesti Vabariigi president [[Kersti Kaljulaid]] 29. juunil ka välja kuulutas.<ref name="mB89l" /> 2017. aastal käib Eestis Rail ~~Balticu~~Baltica trassi valimiseks [[maakonnaplaneering\|maakonnaplaneeringute]] koostamine [[Harju maakond\|Harju]], [[Rapla maakond\|Rapla]] ja [[Pärnu maakond\|Pärnu maakonnas]]. Maakonnaplaneeringute koostamise käigu kohta info andmiseks on loodud eraldi veebileht (vt välislingid). Ent selle mõttekus on paljude kultuuritegelaste poolt kahtluse alla seatud.<ref name="td7lM" /> 2017. aasta aprillis tutvustati Rail ~~Balticu~~Baltica tasuvusanalüüsi,<ref name="KbMTe" /> mille koostas ärikonsultatsiooni ettevõte Ernst & Young. Projekti ehituse hinnanguline kogumaksumus konsultatsiooniettevõtte Ernst & Young´i tehtud kulude-tulude analüüsi järgi on umbes 5,8 miljardit eurot. Tasuvusanalüüs jõudis järeldusele, et raudtee rajamisest saadavad tulud ületavad selle rajamiseks tehtavaid kulusi. Võttes arvesse nii sotsiaalmajanduslikku tulu kui SKP kordajat, leiti, et projektist saadav kasu on selle eluajal mõõdetav ca 18 miljardi euroga.<ref name="wCkDp" /> == Projekti rahastamine ==

Rail Baltic: erinevus redaktsioonide vahel