Kreeka: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Marival (arutelu | kaastöö)
keeletoimetus
Marival (arutelu | kaastöö)
keeletoimetus
156. rida:
 
===Põllumajandus===
Kreeka põllumajandussektoripõllumajanduse arengutarengu pidurdabpeamiseks takistuseks on loodusressursside vähesus. Umbes 70% protsentiriigi maastpinnast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu.{{lisa (ligikauduviide}} 30%Põllumajandussektori riigistkasvu on metsadega kaetud, mägisus 80%).aeglustavad Kaka sademete vähesus, erilinevähetootlike maaomandiväikemaaomandite süsteemteket (missoodustav soodustabomandisüsteem vähetootlikening väikemaaomanditeelanikkonna teket) ningümberasumine linnadesse või välismaale kolimine. aeglustab sektori kasvu.
 
Põllumajandus moodustab 3,3% Kreeka SKPst ning põllumajandusaladel on hõivatud 528 000 inimest ehk 12% tööjõust. [[Ühine põllumajanduspoliitika|Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP)]] raames on Kreeka esmase tähtsusega sektor saanud suuri toetusi, ent tulemusedneed onpole olnudandnud vastuolulisedloodetud tulemusi. Järgmise kümne aastakümnendi jooksul plaanitakse toetusi mõnes valdkonnas vähendada.
Põllumajandusega, mis moodustab 3,3 protsenti SKP-st, on hõivatud 528 000 inimest ehk 12% tööjõust.
 
Põllumajandusega tegeletakse peamiselt Tessaalia tasandikel, Makedoonia piirkonnas ja Traakias, kus kasvatatakse maisi, nisu, otra, suhkrupeeti ja kartuleid. [[Oliivid]], millest sageli valmistatakse õli, on riigi tuntuim ekspordiartikkel, kuid moodustab ainult 10,6% toiduainete väljaveost. 33,6% ekspordist moodustavad viinamarjad, melonid, tomatid, virsikud, apelsinid jt puu- ja köögiviljad. Kreeka [[vein]] on paljulubav ekspordiartikkel ning riigi valitsus on viinamarjaistanduste omanikele tungivalt soovitanud toota kvaliteetseid veine , et suurendada nende populaarsust rahvusvahelisel turul. Kreeka on ka oluline puuvilla- ja tubakatootja.
[[Ühine põllumajanduspoliitika|Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP)]] raames on Kreeka esmase tähtsusega sektor saanud suuri toetusi, ent tulemused on olnud vastuolulised. Järgmise kümne aasta jooksul plaanitakse toetusi mõnes valdkonnas vähendada.
 
Kuna Kreekal on pikk rannajoon ja arvukalt saari, on loomulik, et riigil on ka oma [[kalatööstus]]. Hoolimata sellest, etkuid Hellas on rikkaliku ajalooga mereriik,kalandusel ei mängi kalandusole riigi majanduselusmajanduses kuigi olulistsuur rolliosakaal. Ülepüük on vähendanud kalapüügist saadavat tulu ning ka Vahemere saastatus on kalatööstusele on halvasti mõjunud.
Mõnevõrra kehvadest looduslikest tingimustest hoolimata toodab Kreeka mitmesuguseid taimseid ja loomseid produkte.
 
Olulise osa Kreeka põllumajandustoodangust moodustab loomakasvatus. Populaarsed on kitse- ja lambaliha ning piim, mis kokku moodustavad umbes 6% põllumajandustoodangust. Eriti tähtis on [[lambapiim]], mida kasutatakse Kreeka [[fetajuust]]u tegemisel. Lihaloomadena peetakse ka sigu, veiseid, kanu, küülikuid ning tuvisid. Kuna veisekasvatus on piiratud, on veiseliha ja piim olulised impordiartiklid (vastavalt 29,4% ja 17%).
Põllumajandus on koondunud Tessaalia tasandikele, Makedooniasse ja Traakiasse, kus kasvatatakse maisi, nisu, otra, suhkrupeeti ja kartuleid.
 
Kreeka on oluline puuvilla- ja tubakatootja. [[Oliivid]], millest sageli valmistatakse õli, on riigi tuntuim ekspordiartikkel, kuigi moodustab ainult 10,6% toiduainete väljaveost.
 
Viinamarju, meloneid, tomateid, virsikuid, apelsine jt puu- ja köögivilju eksporditakse Euroopa Liitu, see moodustab 33,6% ekspordist.
 
[[Vein]] on paljulubav ekspordiartikkel ning valitsus on tungivalt soovitanud viinamarjaistanduste omanikel toota kõrgema kvaliteediga veine, et suurendada nende populaarsust rahvusvahelisel turul.
 
Kuna Kreekal on pikk rannajoon ja arvukalt saari, on loomulik, et riigil on ka oma [[kalatööstus]]. Hoolimata sellest, et Hellas on rikkaliku ajalooga mereriik, ei mängi kalandus riigi majanduselus kuigi olulist rolli. Ülepüük on vähendanud kalapüügist saadavat tulu ning ka Vahemere saastatus on kalatööstusele halvasti mõjunud.
 
Loomakasvatus moodustab olulise osa Kreeka põllumajandustoodangust.
 
Kitse- ja lambaliha ning piim on populaarsed ning moodustavad umbes 6 protsenti põllumajandustoodangust. Eriti tähtis on [[lambapiim]], mida kasutatakse tuntud Kreeka [[fetajuust]]u tegemisel.
 
Põllumajanduses on esindatud ka sead, veised, kanad, küülikud, mesitarud ja tuvid.
 
Tähtsa osa impordist moodustab liha- ja piimatoodang (vastavalt 29,4% ja 17%), kuna veisekasvatus on piiratud.
 
===Eksport===
190. rida ⟶ 174. rida:
*tekstiil
 
Kreeka tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] (11,11% ekspordist), [[Itaalia]] (11,05%), [[Küpros]] (7,28%), [[Bulgaaria]] (6,74%), [[Ameerika Ühendriigid]] (4,95%), [[Suurbritannia]] (4,4%) ja [[Türgi]] (4,23%) (2009).<ref name="cia" />
 
===Import===
199. rida ⟶ 183. rida:
*kemikaalid
 
Kreeka tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa (13,73% impordist), Itaalia (12,71%), [[Hiina]] (7,08%), [[Prantsusmaa]] (6,1%), [[Holland]] (6,02%), [[Lõuna-Korea]] (5,68%), [[Belgia]] (4,34%) ja [[Hispaania]] (4,08%) (2009).
 
==Turism==