Erinevus lehekülje "Tõnisepäev" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
'''Tõnisepäev''' (ka '''jõuluemapäev''') on [[eesti rahvakalender|eesti rahvakalendri]] tähtpäev, mida tähistatakse [[1710. jaanuarjaanuaril]]il (aeg on nihkunud koos [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] kasutuselevõtuga [[1918]]).
 
Tõnisepäev on nime saanud [[katoliiklus]]e aegadel [[Antonios Suur]]e [[mälestuspäev]]a järgi, mida [[katoliku kirik]] 17. jaanuaril tähistab.
 
Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud [[ketramine|kedrata]]: siis [[siga|sead]] ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka [[kalavõrk]]u ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi pärast talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli [[seapeahobusepea]] (või [[seakõrvadhobusekõrvad]]): siis pidid seadhobused sigimapaarituma.
 
Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale [[25. juuni]]st [[30. juuli]]ni ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega.
Anonüümne kasutaja