Redaktsioon: 31. juuli 2017, kell 15:23 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 119 muudatust P Korrastasin skripti abil viiteid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. detsember 2018, kell 21:41 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 378 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: {{Keeletoimeta\|lisaja=Kuriuss\|aasta=2018\|kuu=detsember}} '''Turismigeograafia''' on [[inimgeograafia]] haru, mis keskendub põhiliselt [[Turism\|turismiga]] seotud inimtegevusele ja regionaalse paiknemise [[geograafia]]le. See on õpetus turismist, mida saadavad ~~geograafilised teadmised~~geograafiateadmised.<ref name="ASqCP" /> Üldine elatustaseme kasv ja transpordi kättesaadavus võimaldavad aina rohkematel inimestel ringi reisida ning turism on kasvamas tohutu kiirusega. Iga-aastased miljardid sise- ja välisturistide rändevood üle maailma muudavad turismi äärmiselt geograafiliseks fenomeniks. Turism on geograafiline nähtus, kuna see koosneb: 18. rida ⟶ 19. rida: Peamised märksõnad, mis turismi ja geograafiat ühendavad on koht (''place''), asukoht (''location''), ruum (''space''), skaala (''scale'') ja ligipääsetavus (''accesibility''). Turismigeograafia uurimise alla kuuluvad samuti turismiatraktsioonid, turismitaristu (transport, majutus), lisaks turistidele suunatud turud ja palju muud. Uurimisküsimuste ajaline ja ruumiline dünaamika võimaldab teha järeldusi sihtkohtade ja inimeste suhtluse kohta, hõlmates majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte.<ref name=":1" /> ~~Geograafidel~~Geograafid ~~on omane võime~~oskavad ära tunda ilminguid ~~erinevatel~~eri skaaladel, hõlmates globaalset, riiklikku, regionaalset ja kohalikku taset, mis eristub teiste valdkondade puhul.<ref name=":3" /> == Turism maailmas == Turism on inimeste reisimine väljapoole oma igapäevast tegevuskeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks aasta.<ref name=":2" /> Turismi võib vaadelda kui globaalset tööstus- ja teenindusharu. See hõlmab paljusid ~~erinevaid~~ eluvaldkondi: [[Majandus\|majandust]], [[äri]], [[Geograafia\|geograafiat]], [[Sotsioloogia\|sotsioloogiat]], [[ajalugu]], [[Antropoloogia\|antropoloogiat]] ja [[Psühholoogia\|psühholoogiat]]. Turism saab suuresti eksisteerida vaid tänu inimeste vabale ajale (''leisure''), mis on tööväline aeg, mil inimesed saavad valida ise meelepärase tegevuse.<ref name=":3" /> [[Maailma Turismiorganisatsioon\|Maailma turismiorganisatsiooni]] (UNWTO) kohaselt on turism üks kiiremini kasvavaid sektoreid. Globaalselt on hinnatud, et umbes 100 miljonit inimest elatuvad turismiärist, mis sisaldab transporti, majutust, turundust, meelelahutust ja palju muud. Turism on nii peamiseks sissetulekuallikaks arengumaadele kui ka arvestatav osaleja rahvusvahelises kaubanduses, seega on selle mõjuvõim globaalne. Ainuüksi 2015. aastal kasvas rahvusvaheliste turistide arv 4,6% võrra. 2016. aastaks ennustatakse samuti kasvu vahemikus 3,5–4,5 protsenti. 2030. aastaks ennustatakse rahvusvaheliste turistide arvuks 1,8 miljardit.<ref name=":2" /> Turistide liikumine saab tavaliselt alguse '''lähtekohast''' (''generating region'') ning liikumise põhjustajana on tavaliselt olemas '''tõuketegurid''', milleks võivad olla näiteks ebameeldivad ilmaolud. '''Sihtkohaks''' (''destination region'') nimetatakse piirkonda, mis võtab turiste vastu ja on nende reisi lõpp-punktiks. Sihtkoha muudavad atraktiivseks '''tõmbetegurid''', mis tavaliselt pakuvad seda, mida lähtekohas pole. Tõmbeteguritena võib käsitleda turismitaristut, soodsat kliimat, huviväärsusi jne.<ref name="EpeQa" /> Turismigeograafias tuleb mõista neid ~~faktoreid~~põhjuseid, miks inimesed lahkuvad ajutiselt ühest paigast teise. Kui nendest mõjuritest aru saada, on võimalik selgitada, miks ühed või teised piirkonnad "genereerivad" turiste ja millised on märkimisväärsed turistide vastuvõtjad.<ref name=":5" /> === Turistide liigitus === Inimesed võib eri parameetrite järgi jaotada nelja rühma: * '''reisija''' (''traveller'') on defineeritud inimesena, kes liigub ~~erinevate~~eri geograafiliste asukohtade vahel ükskõik mis eesmärgi ja kestusega (nt hommikul bussiga tööle sõitmine); * '''külastaja''' (''visitor'') on reisija, kes läheb väljapoole oma ~~ingapäevast~~igapäevast tegevuskeskkonda vähemaks kui aastaks. Eesmärgiks võivad olla töökohustused, puhkus jpm; * '''turist''' (''tourist'') on külastaja, kes ööbib sihtkohas (nt majutusasutuses või tuttava juures); * '''ekskursant''' (''excursionist'') ehk '''ühepäevakülastaja''' ''(same-day visitor'') on külastaja, kes ei ööbi sihtkohas.<ref name=":3" /> 52. rida ⟶ 53. rida: === Mobiilsus === Geograafid on turismiga seoses paljuski aidanud kaasa [[mobiilsuse]] mõiste arendamisele. Üheks parimaks empiiriliseks panuseks 1990ndate lõpust on olnud turismi ja rändevoogude vastastikuse mõju uurimine seoses ~~ülemaailmastumise~~üleilmastumise, [[hargmaisus]]e ja mobiilsusega. Lisaks kogemustele põhinevatele uuringutele mobiilsuse valdkonnas on tehtud edusamme [[Geoinfosüsteem\|geoinfosüsteemide]] huvialas ja jälgimistehnoloogiate arengus. Need on võimaldanud uurida arvukalt inimeste mobiilsust ning liikumismustreid ja turismivoogusid.<ref name=":4" /> === Planeerimine ===

Turismigeograafia: erinevus redaktsioonide vahel