Esimeste apokalüpsiste kirjutamisaja kohta on vähe informatsiooni. On teada, et need on kirjutatud ajavahemikul pärast [[Paabeli vangipõlv]]e [[4. sajand eKr|4.]]– [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]]. Viimased tuntumad [[judaism|judaistlikud]] apokalüpsised pärinevad [[1. sajand|1. sajandist pKr]], [[Jeruusalemm]]a [[Teine tempel|teise templi]] hävitamise ajast. <ref>Charles, Robert H. Apocalyptic Literature. – Encyclopedia Britannica, 1911, lkp. 169.</ref> Apokalüptika žanr on tihedalt seotud ja pärineb [[Vana Testament|Vana Testamendi]] prohvetiraamatute traditsioonist, näiteks [[Eelija]] ettekuulutustest. Esimeseks tõeliseks apokalüpsiseks peetakse [[Taanieli raamat]]ut, mis on ainsana [[Vana Testament|Vana Testamendi]] kaanonis. [[Taanieli raamat]] pärineb vanakreeka filosoof [[Porphyrios]]e järgi [[2. sajand eKr|2. sajandist eKr]], [[seleukiidid]]e kuninga [[Antiochos IV Epiphanes]]e juhitud juutide tagakiusu ajast. Taanieli raamatu tegevus toimub [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] [[Babüloonia]]s, ent sündmusi ennustab prohvet Taaniel täpselt ette kuni Antiochos Epiphanese valitsusajani, kuid mitte sealt edasi. <ref>Collins, John J. The Apocalyptic Imagination: An Introduction to Jewish Apocalyptic Literature, 2016, lkp. 94.</ref> Sellist võtet nimetatakse teoloogias ja ajalooteaduses ''[[vaticinium ex eventu]]''' ks ehk ennustamiseks pärast sündmuse toimumist. Apokalüpsiste usaldusväärsust teoloogide silmis on kahandanud ka asjaolu, et paljud [[millennialism|millenniastlikud]] liikumised on tõlgendanud apokalüpsiseid sõna-sõnaliselt ja uskunud peatsesse maailma lõppu. Alates 19. sajandi teoloogidest on apokalüpsiseid nähtud vaid prohvetluse järjena hilises judaismis, taandades selle tähtsust kristlikus maailmapildis. <ref>Collins, John J 2016, p. 12.</ref> Tegelikkuses märkis maailmalõpuootus olulist osa ka varases kristluses [[1. sajand|1. sajandist]] kuni [[4. sajand|4. sajandini pKr]], kui oodati [[Jeesus]]e teist tulemist. Iiri usuteadlase [[John J. Collins]]i juhtmõtte järgi ei saa apokalüpsiseid pidada vaid läbikukkunud lõpuennustusteks, vaid need on näited kirjanduslikult kõrgtasemelisest religioossest sümbolismist ja müstikast.
